Perpignan, juuli 2016

3 aastat tagasi tehti mulle koolipoolne pakkumine kasutada Erasmus+ programmi võimalusi täienduskoolituseks. Pidime asjast samuti huvitatud teise prantsuse keele õpetajaga jagama ära, kes millal sõidab, minule sobis 2016.

Erasmus+ programmis sisaldus nõue, et arendataks digiteadmisi, ise olin huvitatud oma keele- ja kultuuripagasi täiendamisest. Sobiva õppeprogrammi leidmiseks alustasime Kerli Koppeliga tööd juba 2015 kevadel. Lõplik valik sai tehtud 2016 alul - Perpignani Ülikooli juures toimuv täienduskoolitus õpetajatele ja õppejõududele. 

Reisi ettevalmistused laabusid tänu Kerli asjaajamisele kenasti, ise pidin täitma ankeedi ja kirjutama vaid mõned meilid.

Koolitus toimus 10.- 22.juuli, tanspordivahenditeks takso - lennuk -lennuk -takso - rong - lennuk ja 10 tundi peale starti saabusingi ülikooli ühiselamusse. Campus ja ülikool olid tuttavad, sest olin 15 aastat tagsi olnud koolitusel samas kohas. Kuumus oli tappev, saabudes 40 kraadi, esimesel kolmel ööl magasin vaid mõned tunnid.

Õppetöö toimus iga päev kell 8.40 - 13.30, programmi nimi oli "Õpetamise tehnikate arendamine ja uued didaktilised vahendid". Programm koosnes 7 eri moodulist, mida algselt pidid juhendama eri õppejõud erinevatest ülikoolidest ja keeltekeskustest, kuid lõpuks oli kokku 4 õppejõudu Perpignani Ülikoolist ja Madridi keeltekeskusest.

Iga moodul oli omaette huvitav, aga suurim kasu mulle isiklikult oli töö audiovisuaalsete materjalidega. Mõne mooduli puhul oli kõige  huvitavamaks asjaks hoopis õppejõu isik, silmaring ja kogemuste edasiandmine.

Õppurite grupp koosnes 14 kooliõpetajast ja ülikooli õppejõust, 4 kasahhi, 2 hispaanlast, 1 katalaan, 1 hollandlane, 1 ameeriklane, 1 sakslane, 1 austerlane, 1 ungarlane, 1 korealane, 1 eestlane.

Igale koolipäevale järgnes võimalus osaleda kultuuriprogrammis või välasõidul randa. Seega sai käidud nii mõnelgi ekskursioonil (nt Barcelona) degusteerimisel, presentatsioonil kui 5 korda Vahemeres ujumas. Lisaks ka kinoõhtutel ja linnaekskursioonidel ja kontserdil, kus korraldusega kaasnes lõunamaine kellaaja tundmine.

Eraldi mainimist väärib rahvuspüha ehk 14.juuli väljasõit (õppetööd ei toimunud) koos suveülikoolis osalenud noortega ühte väiksesse külla, kus kohalik vallavanem korraldas koos kommuuniga peo: jalgpall noorte vahel, grill lambalihast ja kohalikest vorstidest, veidi puuvilju ja veini ja palju suhtlemist kohalike elanikega. Kahjuks tuli õhtul ühiselamusse naastes ka uudis elu pahupoolelt - terrorünnak Nice's (Nizzas) ja koduste paanika, sest minagi olin ju Lõuna-Prantsusmaal, kuigi Hispaania piiri ääres, mitte Itaalia piiri ääres, aga Eestist vaadates peaaegu samas kandis.

Ka tagsisõit ei olnud probleemideta ja jälle terrori pärast: Barcelona lennujaamas sain sõnumi, et München-Tallinn lend jääb ära, Münchenise saabudes pakuti hotelli (samal ajal oli sealgi terrorirünnak, aga reisijatele ei öeldud midagi), aktiivselt peale käies ja lennujaamatöötajate soosimisel õnnestus saada Helsingi lennule ja veel öise lennuga Tallinna. 

Kokkuvõtet kirjutades jäävad õnneks esile ikkagi positiivsed asjad, nagu kasulikud asjad õppetöös, kultuurielamused ja uued tuttavad.

Esitlus ja fotod on kättesaadavad siit.

STEM koolitus Lissabonis

5.-11. märtsini 2017 viibisin Erasmus+ programmi raames STE(A)M koolitusel Lissabonis.            STE(A)M( science, technology,engineering, art and mathematics) tähendab projektiõpet, kus kasutatakse infotehnoloogiat, loodusteadusi, inseneriteadusi, kunsti ja matemaatikat, et luua midagi, millel on praktiline väärtus.
Tegelikult toimus koolitus Almada linnas, mis asub Tejo jõe lõunakaldal. Lissabon asub Tejo jõe põhjakaldal. Ühendus nende kahe linna vahel toimub üle  24. aprilli nimelise silla või siis paadiga. Sillal saavad liigelda ainult autod ja rongid. Jalgarattaga ja jalgsi sealt üle ei saa. Selleks tuleb kasutada paati.

 

Meie grupis oli 17 inimest ja kaks koolitajat. Esindatud oli 7 rahvust: belgia( flaamid), rumeenia, horvaatia, eesti, küpros, austria ja hispaania.

Esimesel päeval jaotati meid 4-liikmelistesse gruppidesse ja nendes töötasime me terve koolituse.

 

Koolitus toimus hotelli konverentsiruumis, mis asus 
keldrikorrusel. Seal oli väga palav ja umbne. See oli koolituse miinuseks.
Esimesel päeval külastas meid Almada linnapea, kes rääkis, kui ülekoormatud on sild, mis ühendab Almadat ja Lissaboni, ning naljaga pooleks andis meile ülesande disainida uus ja ökoloogiline sild.
Nii saimegi endale praktilise ülesande:iga grupp pidi disainima oma silla etteantud mõõtkava järgi. Sild tuli ehitada jäätise- ja grillipulkadest, paberist ja liimist. Igal jäätisepulgal ja liimipulgal oli oma reaalne hind, nii et pidi vaatama, et sild liiga kalliks ei lähe.  Silla makett pidi olema 67 cm pikk ja kandma 10 kg suurust raskust. 
Teiste sõnadega, pidime ise tegema läbi ühe STE(A)M projekti alates silla disainimisest, arvutustest kuni silla valmis liimimiseni ja esitlemiseni.

Pidime tegema  kogu tööprotsessist filmi ja viimasel päeval esitlema kogu projekti žüriile kohalikus Emilio Navarro nimelises tehnikakoolis. Selles koolis käisime me kolm korda: kooliga tutvumas ja kuulamas loengut pildistamisest ning video tegemisest, programmiga Windows Movie Maker filmitegemist õppimas ja kolmas kord oma sillaprojekti esitlemas.



Silla ehitamine võttis koolitusest umbes veerandi,  peale selle olid meil ka teoreetilised seminarid, kus koolitajad rääkisid STE(A)M õppevormi headest ja halbadest külgedest. Palju tööd tegime rühmas ja hiljem tegi iga rühma juht tööst kokkuvõtte. Arutelud olid häälekad, sest meie 8 belglast(kõik erinevatest Belgia koolidest) olid STE(A)M õppevormi austajad ja tegelenud sellega juba 3-4 aastat. Siin said nad oma kogemusi vahetada ja vaielda. Ülejäänud pidid väga pingutama, kui tahtsid sõna saada. Nendest aruteludest sai väga palju kogemusi. Üldiselt oli seminaritöö väga tihe ja esialgselt plaanis olnud Lissaboni bussiekskursioon jäi ära.Samuti ei mahtunud kavasse oma riigi ja kooli tutvustused. Oleks seda väga tahtnud kuulda. Sellised jutud jäid lõunasöögi juurde. 
 
Kuna minul oli kaasas kahe õpilase video, kus nad rääkisid enda eelmise aasta programmeerimise projektist väga detailselt ja näitasid valminud materjali, siis ma lihtsalt palusin endale 10 minutit aega, et seda teistele näidata. See võimalus mulle anti ja kõigile meeldis, mida poisid rääkisid.

Meie väike kultuuriprogramm sisaldas tere tulemast õhtusööki Atlandi ookeani äärse kaluriküla restoranis, kus pakuti kohalikku veini ja kala. Seal saime lähemalt tuttavaks.

 



Meid viidi veel Lissaboni vanasse elektrijaama ehitatud kunsti- ja arhitektuuri muusemumi Maat. Selles muuseumis oli säilitatud elektrijaama seadmed ja see sarnanes meie AHHAA keskusega.


Külastasime metroojaama Orient, mille arhitektuur on muljetavaldav. See on kõige uuem metroojaam, mis asub Rahvustepargis. See on uus ja moodne Lissaboni linnaosa.

Eelviimasel päeval toimus head aega õhtusöök Almada linna väikeses ja hubases fado  restoranis koos maitsva mereandidest pajaroa, kihiseva kohaliku veini ja suurepärase fado lauluga. Kuna restoran oli väga väike, siis olid lauljad otse meie kõrval ja mingit mikrofoni polnud vaja. Terve see õhtu oli vaimustav.

Viimasel päeval toimus sildade esitlus ja silla tugevuse proov. Iga rühm esitles oma silda, kuidas ja miks sild just selline tuli. Esitluse lõpus pandi sild kahe laua vahele ja sinna tuli laduda 10 kilo soolakotte. Meie ladusime oma silla peale 12 kilo ja see jäi terveks. Neljast sillast läks ainult üks katki. See oligi kavandatud jalgratastele ja jalakäiatele.  Meie sild kandis nime "Futuro" ja selle ehitamisest on video youtubis. 

Viimasel päeval peale koolituse lõppu sain lõpuks Lissaboni, et tutvuda vaatamisväärsustega. Selleks valisin oma lemmiku - kollase trammi ja sõitsin sellega lihtsalt ringi. See linn oli nii ilus ja kodune. Portugali inimesed olid väga lahked ja abivalmid.
Peab mainima, et ma ei käinud mitte üheski poes, sest mul polnud lihtsalt aega. Kingitused kodustele ostsin lennujaamast.
Tagasi vaadates oli see väga suur kogemus.Ma viibisin esimest korda üksi välismaal, ma lendasin esimest korda üksinda  ja pidin esimest korda rääkima inglise keeles. Uskumatu, aga ma sain sellega hakkama!
Kõige väsitavam oli võõraste inimestega suhtlemine. Õhtul hotellis sai nautida vaikust ja üksinda olemist.
Veel sain aru, et eestlane on ikka teistest eurooplastest väga erinev. Vahel tundsin, nagu ma oleks lausa teiselt planeedilt.

Õpitu kasutamine meie kooli tingimustes on natuke keeruline. Meil on liiga palju õpilasi klassis, et nendega sellisel viisil rühmatööd teha. Klassis peaks olema maksimaalselt 16 õpilast. Belgias on nendes koolides, kus kasutatakse STEM - õpet lausa spetsiaalsed klassiruumid. Nendes ruumides on IT võimalused, spetsiaalne koht praktilise töö tegemiseks, nurgake puhkuseks ja ajurünnaku tegemiseks. Minu rühmas oli belglanna Isabella Vandenhowe, kes on õpetaja SIGO Lennik koolis, kus on juba 4 aastat kasutusel STEM õpe ja tal on selle alased kogemused. Tal on 8 õpilast, kellega ta STEM projekt teeb. Me suhtleme temaga ja lootus on, et ta tuleb enda õpilastega meile külla ja saame ühiselt läbi teha ühe STEM projekti. 
Loomulikult jagasid kõik koolitusel osalenud oma projekte Google drives ja neid materjale saan kasutada oma töö planeerimises.

On suurepärane, et ERASMUS + programmi raames on võimalik osaleda sellistel koolitustel, mille jooksul on võimalik ennast arendada nii erialaselt, kultuuriliselt kui ka keeleliselt.  Nii on võimalik saada uusi sõpru ja kontakte üle Euroopa. Mina näiteks sain endale uued sõbrad Rumeeniast ja Belgiast.
Soovitan kõigile!

Tiina Napsep
Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

Barcelonas teadmisi omandamas (19.-24.märts 2017)

19.-25. märtsini 2017 viibisin Erasmus+ programmi raames töövarjuna Barcelonas, koolis nimega Institut Montserrat. Nädal Kataloonia suurimas linnas ning üheks piirkonna parimaks kooliks loetavas õppeasutuses andis mulle hulgaliselt hindamatuid muljeid ja kogemusi ning kasulikke nippe, mida saan enda tundides kasutada. 

Nädala jooksul külastasin inglise keele tunde, vestlesin õpetajate ning juhtkonna liikmetega koolikorraldusest ning külastasin ka Kataloonia Haridusministeeriumit, et saada selgem pilt kogu Kataloonia haridussüsteemist.

Kõigepealt pisut koolist, mida külastasin. Institut Montserrat asub Barcelona kesklinna läheduses, elamurajoonis, mille elanikud on kõrgemast keskklassist ning seetõttu on vanemad valdavalt huvitatud oma lapsele võimalikult hea hariduse pakkumisest ning õpilased motiveeritud head haridust omandama. Kool tähistab õige pea oma 75.aastapäeva ning seal õpib pisut üle 800 õpilase ning töötab ca 60 õpetajat. Kooli kirjeldatakse sõnadega secondary school, mis meie mõistes tähendab sisuliselt põhi- ning keskkooli. Põhikooli osas (mis on haridussüteemis kohustuslik) on neli astet (12-16-aastased õpilased) ning gümnaasiumi-osas (mis on vabatahtlik) lisaks kaks astet/klassi (17-18-aastased õpilased). Väga huvitav on viis, kuidas kool omale õpilasi saab. Nimelt esitavad vanemad kohalikule haridusministeeriumile avalduse, et soovivad oma lapse sellesse kooli panna. Mingisuguseid sisseastumisteste ei ole, kuid õpilased võetakse vastu punktisüsteemi alusel, kusjuures punkte annavad tegurid nagu elamine kooli piirkonnas, õdede-vendade olemasolu ning kus nemad koolis käivad, vanemate sissetulek jne.

Tunnid kestavad Institut Montserrat's 60 minutit ning õpetajad liiguvad ühest klassiruumist teise õpilaste juurde. See tähendab seda, et vahetunde kui selliseid ei eksisteeri (välja arvatud 30-minutiline lõunapaus), vaid ühe tunni lõppedes on pausiks mõeldud nii palju aega, kui kiiresti õpetaja jõuab oma asjad võtta ja uude klassiruumi "kolida".  Kohe esimesel päeval kooli külastades märkasin huvitavat süsteemi, kuidas hilinejatega tegeletakse. Nimelt kontrollitakse hilinejaid esimesse tundi nii, et välisukse juures on õpetaja ning märgib hilinejad üles. Hilinejaid tundi ei lubata, vaid nad peavad suunduma raamatukokku, kus nad teevad õpetaja järelvalve all iseseisvat tööd. Kui selliseid iseseisva töö tunde tekib õpilasel korduvalt, määratakse talle noomitus ning edasi järgneb vestlus vanemaga.

Koolis ei ole meie mõistes õppesuundi, kuid gümnaasiumi osas kujundavad õpilased endale ise õppesuuna, valides neid huvitavad valikained. On kohustuslikud ained (katalaani keel, matemaatika, inglise keel, filosoofia) ning neile lisaks valivad õpilased valikaineid (näit. prantsuse või itaalia keel, keemia, sotsioloogia jne). Klassides on ca 30-32 õpilast ning võõrkeeli õpetatakse gümnaasiumis tasemepõhistes keelegruppides (15-16 õpilast). Ka põhikoolis on keelegrupid, kuid need pole tasemepõhiselt jaotatud.

Nii põhikoolis kui gümnaasiumis on õppeperiood jagatud kolme trimestrisse ning iga trimestri lõpus panevad kõik aineõpetajad välja koondhinde, millele lisavad ka lühikese sõnalise kommentaari.

Külastades erinevaid inglise keele tunde, jäi silma see, et õpetajatel on oma aines väga palju vabadust ja otsustusõigust. Eksisteerib küll loomulikult üldine õppekava, kuid see, kuidas selle tingimusi täita, on iga õpetaja enda otsustada. Näiteks saab õpetaja valida, kas ja mil määral ta näiteks ühes või teises keelegrupis õpikut kasutab. Minul õnnestus vaadelda vaid ühte tundi, kus õpetaja kasutas õpikut. Hakkas silma, et väga palju tehakse inglise keele tundides esitlusi. Esitlused olid väga erinevatel teemadel (legendid, müüdid, kuulsad kultuuritegelased, naisleiutajad jne.).  Huvitava seigana jäi silma, et ühe 60-minutilise tunni jooksul tegeletakse ühe asjaga: olgu selleks siis sõnavara harjutused, esitlused, arutelu vms. Kõige tavapäratumaks kogemuseks oli minu jaoks tund, kus õpilased laulsid 60 minutit inglisekeelseid laule, mille nad ise Youtube'ist valisid.

Kuna samal nädalal viibisid Institut Montserrat's veel õpilasgrupid Saksamaalt, Prantsusmaalt ning Hollandist, õnnestus mul nendega liituda erinevatel väljasõitudel, mille raames nägin seda, kuidas õppekäikusid organiseeritakse ja läbi viiakse. Õppekäikudeks tehakse muljetavaldav eeltöö: mõeldakse välja erinevaid tegevusi ja ülesandeid, mille õpilased peavad täitma ning väljasõidul olles tagatakse, et need ülesanded saaksid turvaliselt täidetud. Kokkuvõttes oli huvitav jälgida, kuidas õpetajad nii enda kui võõraid õpilasi õppekäigul juhendasid, suunasid ning jägisid.

Kuna minu koolipäevad lõppesid enamasti kell 13.30, oli mul meeldiv võimalus omapäi Barcelonaga tutvuda. Barcelona jättis mulle äärmiselt sümpaatse ning koduse mulje. Kuigi tegemist on meie mõistes suurlinnaga, on siiski kõik käe-jala juures ning kogu linn tundub kompaktsena. Samas on erinevad linnaosad väga eriilmelised ning pakuvad erinevaid elamusi. Nädal Barcelonas tekitas igal juhul tunde, et soovin sinna kindlasti kunagi tagasi minna.

Kokkuvõtteks saan seega öelda, et Erasmus+ programmi raames ette võetud õpiränne õigustas ennast igati ning soovitan kindlasti kõigil õpetajatel seda võimalust kasutada. Ühelt poolt õppisin uusi nippe, mida tundides kasutada ning teiselt poolt sain kinnitust oma põhimõtetele võõrkeelt õpetades. Seega, jäin oma külaskäiguga Barcelonasse ning Institut Montserrat'sse väga rahule.

Henrik Salum
Gustav Adolfi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

Töövarjuna Västeråsis 21.-26.02.2016

Erasmus+ projektiga töövarjuks Västeråsis Rootsis 21.-26.02.2016

Västerås on Tartu suurune linnake, mis asub umbes 100 kilomeetrit Stockholmist läänes Västmanlandi maakonnas. Linnas on erinevaid gümnaasiume, kus saab õppida erinevaid ”erialasid”, rootsi keeles ”nationella program” ja üks kõrgkool – Mälardalens högskola ning rahvaülikool. Västeråsis on säilinud väike osa omapärast puitasumit ning kaunisse toomkirikusse on maetud kuningas Erik XIV, keda Eestis võiks teada selle poolest, et tema oli nõus saatma Eestile appi Rootsi väed võitluses Ivan IV ehk Julmaga Liivisõjas. Tema valitsemise ajal 1561 algas Eestis rootsi aeg, mida sageli nimetatakse ”vanaks heaks rootsi ajaks”, mitte küll Eriku teenete eest.

Rudbeckianska gümnaasium on eriline kogu Rootsis, sest on vanim, asutatud juba 1623 Johannes Rudbeckiuse poolt ja seda kooli võib auga nimetada Gustav Adolfi Gümnaasiumi vanemaks velleks, sest mõlemad koolid on asutatud Gustav II Adolfi ajal ja asutamisürikutel on all tema allkiri. Kooliainetest olid esikohal ladina keel ja erinevad religioossed ained nagu ka GAG-s. Tänapäevases koolis on põhirõhk loodus- ja ühiskonnateaduslikel ”erialadel”, kuid koolis on ka praktilistest erialadest laste- ja vabaajaprogramm ning käsitööprogramm. Koolis õpib 1300 õpilase ringis.

Oma nädalase Rootsis viibimise ajal Erasmus+ projekti raames sain osa koolielu erinevatest tahkudest, mida oli huvitav jälgida. Sain osaleda koosolekutel, tundides ja ka ise tutvustada Eesti koolielu ja rootsi keele õpetamist. Täpsemalt minu nädalast saab lugeda järgides järgnevat linki

https://drive.google.com/file/d/0BxYLDi7Q3h4DX250SnpkZnBDcGs/view?usp=sharing

Õpetajakoolitus Iirimaal oktoober 2016 M. Volar

16. oktoobrist kuni 28. oktoobrini oli mul võimalik osaleda Erasmus+ pojekti raames õpirändel Iiri Vabariigis Dublinis. Koolituse teemaks oli "Tehnoloogia kasutamine klassiruumis ja Iirimaa ajalugu ning kultuur". Koolitus oli väga kasulik ning arendav. Tagasitulles tegin ettekande oma kooli õpetajatele.



Koolituse ajal  pidasin päevikut, et oma kogemust kõigi huvilistega jagada.

16. oktoober 2016

Lennuk Iirimaale stardib hommikul kell 6.00 koos vahemaandumisega Frankfurdis. Maandumine ei suju kõige paremini, sest Dublinis on väga-väga tuuline. Infoletist saan teavet, kuidas jõuda kõige paremini Tallaght Maldron hotelli. Umbes kaks tundi sõitu Airport Hopperi nimelise marsruuttaksoga ja olengi hotellis, mis saab minu koduks kaheks nädalaks. Olen hotelli ja toaga rahul: pisut kulunud, aga puhas ja kena. Minu toast avaneb vaade Tallaght staadionile ja taamal laiuvatele Wicklow mägedele.

Loe edasi ja vaata pilte: 

https://drive.google.com/file/d/0B5Ll_4baCJm6ZHluTnBOUllZcEk/view?usp=sharing

Motiver pour agir - üheksa koolipäeva Prantsusmaal

Veetsin sel 2015 aasta suvel pea kaks nädalat Prantsusmaal, Montpellier’s, et osaleda Institut Européen de Français’ korraldatud prantsuse keele õpetajatele suunatud suvekursusel nimega “Motiver pour agir” – tõlkes siis tegutsema motiveerimine, või ka motiveerimine, et tegutseda. 

Kursused olid jaotatud kolme alagruppi: conférences ehk loengud, kus käsitleti prantsuse ühiskonda ja riiki puudutavaid üldhuvitavaid teemasid, ateliers ja modules ehk laias laastus töötoad ning seminar-loengud. Viimase kahe alajaotuse piir oli küllalt ähmane, kuivõrd lähenemine käsitletud teemadele oli väga aktiivõppe-keskne, mistõttu ei ülesehituses ega osalejate kaasamise määras suuri vahesid polnud.

Õppetöö toimus üheksal päeval, väga tiheda ajagraafikuga, millega harjumine võttis omajagu aega.

Graafiku ja puht füüsiliste ja füüsikaliste aspektidega on seotud ka minu üks olulisim õppetund: õpilase päev on väga koormav, ja sellest tuleks aru saada.

Kõigepealt paigal püsimisest. Meie tunnid hakkasid pool üheksa või üheksa ning lõppesid kõige varem lõuna paiku ning kõige hiljem poole seitsme ajal, ent enamasti umbes neljast. Tavaline lapse koolipäev niisiis, isegi pikema lõunapausiga, kui meie omadel siin kombeks.

Kui esimese päeva esimene loeng umbes poole peal oli, hakkas keha märku andma, et liikuda oleks tarvis. Liikuda, palun. Liigutada. Palun. Ja see soov ei läinud järgmistel päevadel sugugi üle – päevade kaupa poolteist tundi järjest paigal istuda oli tõeline piin, hoolimata sellest, et mul ei olnud igav. Ma ei istu oma tundides peaaegu kunagi, nii et minu jaoks oli tegu täiesti äraunustatud olukorraga. Nii pean tunnistama, et mõistan nüüd oma õpilaste vastumeelsust paigalpüsimise vastu palju paremini ning püüan teadlikult teha tundides rohkem ringiliikumist nõudvaid harjutusi ja mänge.

Teine asi, mis tõepoolest õppeprotsessile oluliselt kaasa aitas oli õpilase aktiivne kaasamine – seminari või töötoa vorm peletas väsimust palju paremini, kui loenguvorm. 

Montpellier’ kursuste eripäraks tuleb muidugi lugeda ka asjaolu, et oli parajasti erakorraline kuumalaine ning  et tunnid toimusid 17ndast sajandist pärit arhitektuurimälestises, polnud ka konditsioneerita klassiruumides välistemperatuuri 35-st kraadist palju puudu – sellistes oludes pärast lõunasööki loengut kuulata oli tõeline katsumus. Nii keerulisi tingimusi õppimiseks meie lastel õnneks pole, ent siiski aitab vahetu kogemus paremini aru saada, kui oluline on tunni struktureerimine sellisel viisil, et ka kaheksanda tunni ajal see teismeline, kes on unine, eelmises tunnis kahe saanud ja mures, et ei jõua pärast õigele rongile, suudaks hetkeks kõik selle unustada ja kaasa teha.

Teine õppetund: õpilase nahas olemine on puhas rõõm, kui sul on lubatud katsetada, küsida, eksida, esimese hoobiga mitte aru saada. Ja kui suudetakse luua keskkond, kus iga õpilase arvamus tundub oluline.

Kui sedasorti isiklikku laadi põhitõdedele kinnitust toovad tõsiasjad kõrvale jätta ja konkreetsest õpisisust rääkida, siis pakutud moodulite valik oli mitmekülgne ja teemad huvitavad, ning üldiselt jäin tundidega rahule. 

Eriti tuleks esile tõsta Sophie La Tour’i, kelle uute tehnoloogiate kasutamisele suunatud seminarid ja töötoad mõjusid väga värskelt, kompetentselt, inspireerivalt, ent samas tasakaalukalt. Samuti olid väga head grupidünaamika ja suulise eneseväljenduse arendamise teemalised seminarid, nagu ka prantsuse keele arengule ja loomingulisele kirjaliku eneseväljendusele pühendatud seminarid Leila Tounsi’ eestvedamisel. 

Veel pakuti ideid grammatika õpetamiseks mängude, koomiksite ning reklaamide abil ning samuti toimus õpituba prantsuse laulude kasutamise kohta tunnis, ent teemade intrigeerivusest hoolimata jäid need eelmainitud õppejõudude loengutest vähempakkuvaks.

Sain tõepoolest väga kasulikke viiteid tohutule hulgale ressurssidele, mille eest olen tänulik nii õppejõududele kui koolitusel osalenud kolleegidele (huvilistele on valik nendest leitav lingilt http://opetajamarkmed.blogspot.com.ee/2016/01/des-liens-utiles.html?view=magazine). 

Aga eriti tänulik olen selle eest, et mul oli võimalik kohtuda prantsuse keele õpetajatega nii erinevatest paikadest ja rääkida prantsuse keelt. Vestelda, vahetada teadmisi, kogemusi, analüüsida, võrrelda. Õpetajale, kes põhiliselt räägib õpetatavat keelt oma õpilastega, on kaks nädalat kultuuri- ja keelekümblust väga vajalik, väga oluline asi. Hea meel, et see võimalikuks sai. Aitäh, Kerli Koppel, Gustav Adolfi gümnaasium, Erasmus Pluss.

Eeva-Kaarin Ots, Gustav Adolfi gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja

GEOTHNK 2015 suvekool - töö ja puhkus käsikäes lummavas Kreekas

 Möödunud aasta suvel osalesin Erasmus+ projekti raames GEOTHNK suvekoolis Ateena külje all Attika maakonna idarannikul Kreekas. Suvekool kestis 5.-10.juulini 2015 ja jättis kustumatu mulje professonaalse ja sõbraliku korraldusmeeskonna (eks kreeklaste külalislahkus ja avatus ole kuulus igal pool maailmas), läbimõeldud ja kasuliku programmi ning muidugi ka ühtehoidva ning motiveeritud osalejategrupi tõttu.

GEOTHNK 2016 osavõtjad ettekannet kuulamas (Autorifoto, 2015)

Eks viimane oli tingitud just sellest, et osalejaid oli vaid seitse (Soomest, Rumeeniast, Kreekast, Serbiast ja mina Eestist). See aitas kiirelt kohaneda ja tundma õppida kõiki osalejaid - nende tausta ja kogemust seoses ruumilise mõtlemise ja erinevate praktikate rakendamisel.

                                                

Osalejate seas oli lisaks üldhariduskoolide õpetajatele ka rakendushariduse õppejõude ja tudengeidki. Ka erialad varieerusid loodusainetest kuni tehnoloogiateaduste ja isegi humanitaaraineteni. Suvekooli korraldusmeeskond ja koolitajad olid oma ala professionaalid Kreeka ülikoolidest, arendus- ja teaduskeskustest.

                                                   

Suvekool keskendus uute IKT-võimaluste tutvustamisele ja rakendamisele ruumilise mõtlemise arendamiseks klassiruumis. Palju pöörati rõhku ka kogemuste jagamisele nii koolitajalt osalejatele, aga ka osalejate endi vahel. Koolitajad olid väga huvitatud osalejate kogemusest, mida koostöös IKT-vahenditega ruumilise mõtlemise vallas on oma senises töös rakendanud. Koos analüüsiti, millised on olnud suuremad õnnestumised ja tagasilöögid ning kuidas seniseid IKT teadmisi/võimalusi edaspidi paremini rakendada.

Alljärgnevalt olen välja toodnud mõned huvitavamad veebipõhised keskkonnad, -programmid ja portaalid, mida suvekooli käigus tutvustati:

• Haridusportaal Open Discovery Space, kus on väga palju õpetajate ja metoodikute poolt koostatud praktilisi õpiobjekte, mida saab erinevate ainetundide (mitte ainult loodusteadused) edukalt kasutada.
  
  
• TES - The Largest Network of Teachers in the World - pakub samuti hulgaliselt erinevaid õppematerjale, mida tunnis edukalt rakendada.
• 3D modelleerimist saab harjutada Google Sketchup´ga - vabavaraline versioon on vaja vaid arvutisse installeerida.
  
  
• Interaktiivsete kaartide koostamiseks on mitmeid erinevaid platvorme, kuid NatGeo MapMaker Interactive, Scribble Maps ja AnimMaps võivad olla vaheldust pakkuvad alternatiivid, kus samuti on kõik peamised tööriistad ja huvitavad visualiseerimise võimalused enda kaardi koostamiseks käepäraselt olemas.
  
  
• National Geographic’ pakub hariduslikul eesmärgil ka erinevat informatsiooni ja materjale - NatGeo Education.
  
  
• Erinevaid interaktiivseid kaarte on võimalik vaadata, analüüsida ja ka osaliselt allalaadida mitmetest haridus- ja teadusportaalidest, kus on koostatud erinevad kasulikud kaardikogud - European Atlas of The Seas, Old Maps Online, USGS satelliidipiltide kogud. 
  
  
• Suurepärane viis statististiliste näitajate põnevast esitlemisest saab, kui kasutada koolitunnis interaktiivset statistikaportaali GapMinder, mida suvekoolis soovitasid soojalt meie põhjanaabrid Soomest.
  
  
• Põnevaid mõistekaarte saab luua rakendusega BiggerPlate.
  
  
• Koostöös mitme erineva portaaliga on loodud ruumilise mõtlemise arendamiseks nooremate õpilaste hulgas ka mänguline Plan It Green keskkond, kus saab erinevaid keskkonnaalaseid põhimõtteid ja tegevusi (näiteks linnaplaneerimine, rohelise tehnoloogia kasutamine jne) õpilastele mängu abil tutvustada.
  
  
• Päris tõsisema ruumiandmete töötlemise, visualiseerimise ja analüüsiga saab tutvust teha kasutades geograafilist infosüsteemi QuantumGIS, mis on võimalik kõigil huviliselt tasuta internetist allalaadida.

Suvekoolis pidi iga osaleja koolituse lõpuks koostama praktilise õpiobjekti, et siduda oma õppeaine ruumilise mõtlemise ja uusimate IKT võimalustega selle arendamiseks. Minul valmis õpiobjekt - Case Study on Mapping Flood Risk (Projektõpe - üleujutusriski kaardistamine) - 11.klassi õppekava silmas pidades. Valminud õpiobjekt seob koostöös erinevate IKT võimalustega loodusgeograafia atmosfääri kliimamuutuste ja hüdrosfääri üleujutuste teemad üheks suuremaks õpiprojektiks. Õpilased peavad kriitilised hindama ja analüüsima erinevaid infoallikaid, koondama ruumiandmed ja neid analüüsima ning lõpetuseks visualiseeruma oma tulemused.

Kuigi suvekool oli ette nähtud ennekõike osalejate professionaalse arengu toetamiseks, lõi suvekool võimalused ka inglise keelseks praktikaks, uute koostööalaste sidemete loomiseks (näiteks potentsiaalsed eTwinningu projektide partnerid) ja ka kohaliku kultuuriga tutvumiseks (vahemereline kliima ja loodus, erinevad muuseumikülastused, ringkäigud). 

  Emotsionaalne giid Ateena Akropolise muuseumis (Foto Jukka Ervasti, 2015)

Pole head ilma halvata ja vastupidi - nimelt piinas kogu suvekooli gruppi hotelli ebastabiilne internetiühendus, mis kulmineerus viimase otsustava õhtu interneti totaalse streigiga. Suvekooli meeskond leidis aga kiiresti lahenduse ja nii pakkisime ennast bussi ja sõitsime kohalikku kooli, kus saime lisaks oma töö lõpetamisele tutvuda ka väga esindusliku näitega Kreeka koolisüsteemist. Kooli juures tegeleb haridus- ja teadusarenduskeskus, kelle kaasabil on koolile näiteks ehitatud oma observatoorium, mida meil õnnestus ka külastada.

Kohaliku kooli külastus (autorifoto, 2015)

                                                            

Lummav vahemereline kliima ja maastik, päevamatk Kreeka looduses.

Õppimiseks avatud ja sõbralikku õhkkonda aitasid kindlasti luua ühised lõuna- ja õhtusöögid koos osalejate ja koolitajatega. Samuti ekskursioonid ja õhtused jalutuskäigud kohalikus väikelinnas, põnev Geopeituse mäng, mis nii mõnelegi oli uudne kogemus, ja huvitavad arutelud hotelli terassil mahedas Kreeka suveöös peale töist koolituspäeva.

Lisaks kogusin igal vabal hetkel kohaliku floora näidiseid, millest edukamalt säilinud eksemplarid on leidnud koha herbaariumis, mida saab edukalt kasutada vahemerelise kliima ja looduse teema juures ainetunnis. Videodest on valminud lühike ülevaade ja samuti saab edaspidi ainetunnis näidata ka reisil tehtud pildimaterjali Kreeka maastikust ja taimestikust tunni ilmestamiseks.

GEOTHNK 2016 suvekooli lõpetajad ja meeskond Ateena Akropolises.

Kokkuvõtteks võin öelda, et minu kogemus möödunud suve väliskoolitusega oli läbi ja lõhki positiivne - organiseeritus oli väga heal tasemel nii siin Eestis kui ka kohapeal, programm läbimõeldud ja asjalik, meeskond sõbralik, osalejad abivalmid ning toetavad ning toimumiskoht vapustav. Soovitan kõigil julgelt väliskoolitustel osaleda!

Ele Pidmann,
Gustav Adolfi Gümnaasiumi geograafiaõpetaja