6.-12. november Erasmus+ koolitusel “Learning to teach Europe in an attractive Way”

Novembris 2016. aastal viibisin Erasmus+ programmi raames Prantsusmaal Strasbourgis 5-päevasel koolitusel, mille teemaks oli: “Learning to teach Europe in an attractive Way”. Prantsuse ja Saksamaa piiril asuv Strasbourg on sajandeid kuulunud vaheldumisi neile kahele Euroopa suurriigile. Linna keskelt lookleb läbi idülliline Illi jõgi, mille kallastel on kaunid arhitektuurilised vaatamisväärsused. Olles kokku puutunud Saksa keele, kultuuri, kommetega, oli lihtne märgata, kuidas ajaloolises linnas on põimunud saksa ja prantsuse traditsioonid. Strasbourgi jõudmiseks lendasin varahommikul Lufthansaga Frankfurt am Maini ja sealt edasi kahe rongiga sihtkohta. Strasbourgi rongijaama jõudes läks omajagu aega, et leida inimest, kes mõistaks mõnda teist keelt peale kohaliku keele ning aitaks mul prantsuskeelsest piletiautomaadist “one day ticket” välja valida. Tänu eurobürokraadi lahkusele ja oskustele, sain soovitud pileti ja seejärel oli mul paar tundi aega, et nautida pühapäevast rahulikku maalilist Strasbourgi (pilt).

Esimene päev oli saabumise, sisseseadmise ja tutvumise päev. Ööbimiskohta jõudes võtsid mind vastu vahvad soliidses eas prantslannad, kes suurema osa oma elust olid töötanud ingliskeele õpetajatena. Tutvumismeetod (ice breaking), mida nad meie peal katsetasid, andis mulle juba mõtte ühiskonnaõpetuse tunniks, mil käsitleme õpilastega Euroopa Liidu riikide temaatikat. Meetod oli järgnev: igale kursusel osalejale anti ümbrik, milles oli kaart kaasosaleja riigi nimega ning seejärel tuli 2 minuti jooksul kirja panna 5 märksõna, mis esimesena seostub antud riigiga. Iga mängija võis kommenteerida oma kodumaa kohta öeldud märksõnu. Tutvumismäng oli lõbus, aitas kiirest üle saada võõristamisest, kuid samas tõi välja kuivõrd stereotüüpsed me oleme ja ega me suurt üksteise kohta teagi. Minul vedas - leidsin ümbrikust Hollandi. Pariislanna jäi aga Eestiga seonduvate märksõnade leidmisega puhta hätta.

Esmaspäev ja järgnevad päevad olid juba väga tihedalt sisustatud. Hommikul kell 8.30 startisime demokraatia konverentsile Euroopa Nõukogu peamajja, mis oli meie ööbimiskohast 10 minuti jalutuskäigu kaugusel. Varane start oli põhjendatud, sest pidime seisma pikas turvakontrolli järjekorras (pilt).

Euroopa Nõukogu (mitte sassi ajada EL ministrite nõukoguga, mille eesistuja hetkel Eesti on) on rahvusvaheline organisatsioon, mis koosneb 47 Euroopa ja Aasia riigist. Nõukogu tegeleb peamiselt demokraatia edendamise ja inimõiguste tagamisega. Euroopa Nõukogul on tavaks korraldada iga aasta novembrikuu teisel nädalal “The World Forum for Democracy” Selle aasta foorumil esinesid meile nii Prantsuse kui Euroopa riikide haridusvaldkonna spetsialistid ja arvamusliidrid, sest foorumi keskne küsimus oli: “How education can help bridge the social divide and become a real asset for our diverse democracies?”.

Lõunaks oli ülimaitsev prantsusepärane buffee, mis ületas mäe kõrguselt kiriklas ehk meie ööbimiskohas pakutud cousine`i. Pärastlõunal tagasi “kodus” olles, ootas meid Socrative keskkonnas tehtud Euroopa-teemaline test, mis ühest küljest testis meie teadmisi, samas tutvustas veebipõhist testide ja ankeetide loomise keskkonda. Enne õhtusööki tutvustati meile AEDE ehk Euroopa Õpetajate Liidu eesmärke ja tegemisi ning nende häid praktikaid. Korraldajad olid selleks õhtuks ette valmistanud töötoa, mille teemaks oli: Euroopa kultuuriline ühtsus lugudes ja muinasjuttudes. Fookuses olid Kreeka mütoloogiast pärit Europe lugu ehk legend Kreeta saare asustamisest, mis on ühtlasi Euroopa nime saamise lugu. Samuti Asterixi ja Obelixi koomiksid, mis räägivad gootide ja frankide (gallide) võitlusest roomlastega ning mille najal on üles kasvanud vähemalt kaks sugupõlve prantslasi.

Teisipäeval alustasime hommikut mänguga “The smartest European”, mida esialgu ei saanud sugugi vedama. Ilmselt olid põhjuseks ühelt poolt keerulised mängureeglid kuid ka hollandi prouade hübriidkeel, mis neile endalegi segadust tekitas. Väga lihtsalt kokkuvõttes tuli loosi teel välja valitud kolmel osavõtjal vastata kõikvõimalikele Euroopa riike ja teemat puudutavatele küsimustele. Mäng ja koolitus tervikuna oli kakskeelne (inglise ja prantsuse keel vaheldumisi). Ilmselt seepärast kippusid mängud, loengud, seminarid või töötoad oodatust ka pikemaks venima. Päeva sissejuhatuse järel siirdusime trammiga linnasüdamesse, täpsemalt Rhone pallee juurde, et alustada jõetrammiga sõitu europarlamenti. Sõit Illi`l oli ühtlasi ekskursioon läbi Strasbourgi linna ajaloo (pilt).

Euroopa Parlamendis tutvustati meile maja, räägiti ajaloost ja europarlamendi tööst (pilt).

Seejärel lõunatasime sadade eurobürokraatidega buffee-restoranis ning olime jällegi tunnistajaks, et hästi tehtud prantsuse köök maitseb oivaliselt.

Tagasi kiriklas, olid korraldajad ette valmistanud töötoa, mille teemaks oli: Ränne läbi aegade. Meid jagati 4-gruppidesse ja anti igale rühmale A4 paber, kuhu iga rühma liige pidi kirja panema antud teemaga seotud mõtted, ideed, märksõnad. Seejärel võrdlesime üksteise vastuseid ning kirjutasime lehe keskmisse kasti ühised märksõnad ning tutvustasime neid teistele rühmadele. Seejärel täitsime üheskoos töölehe, kuhu tuli kirja panna näited eel-, antiik-, kesk-, uus- ja lähiajaloo rännetest Euroopas või maailmas. Töötuba lõppes aruteluga põgenikekriisist ning migratsiooni- ja põgenikepoliitikast EL-s. Pärast õhtusööki saime jälle mängida. Sõna otseses mõttes kallist Euro-Culture Game`i, suure mängulaua, täringute, kaartide jm rekvisiitidega, mis kujunes niivõrd hasartseks ja lustakaks, et nalja selle õhtu üle jagus meie toredal seltskonnal veel mitmeks päevaks.

Kolmapäeva hommikul oli mängu “The smartest European” teine voor. Seejärel töötuba, mille eesmärgiks oli diskuteerida päevakohastel Euroopa Liidu teemadel. Vaatluse all oli kaks küsimust/ probleemi, mida tuli lahata loosiga saadud rollist lähtuvalt.

1. Do we really need 2 different places for the EU Parlament? One in Brussel and one is Strasbourg? Rollid: Donald Tusk; Martin Schulz; European tax payer; Support Brexit journalist, Meer of Strasbourg
2. How do we go about “European borders”? Rollid: tavaline Euroopa kodanik; Türgi president Erdogan; Süüria põgenik; Kreeka kodanik; Secretary-General of the Council of the European Union; President of Comittee of Human Rights

Rühmaarutelu meetodiks oli 6 mõttemütsi, mille puhul lisaks kindlatele rollidele, vaadeldi probleemi kuuest erinevast vaatenurgast, olenevalt, millist värvi mütsi parasjagu kanti. Eri värvi mütside tähendused ja iseloom olid eelnevalt meile lahti selgitatud. Meil oli hea tiim ning arutelu kujunes vägagi tuliseks hoolimata mõningasest keelebarjäärist.

Pärastlõunat jätkasime teemal: Euroopa piirid. Samades rühmades tuli visandada mõttekaart, mille teemaks oli piirid (borders) nii kitsamas kui laiemas mõttes ning seejärel tutvustasime kirjapandut teistele (pilt).

Seejärel vaatasime, kui kaugele ulatuvad meie endi juured. Kas ka väljaspoole meie endi kodumaa/ riigi piire? Joonistasime selle põhjal kaardi meie kõigi põlvnemisest ja panime kirja igaühe lühikese loo. Tuli välja, et peaaegu kõigi sugupuu ulatus väljaspoole nende kodumaad. Ülesanne tuletas meelde, et minu isa poolt vanim sugulane oli 18. sajandi algul elanud Rootsist pärit sepp, kes elas Saaremaal ning minu ema vana-vana-vanaema oli lätlane, kes elas Mulgimaal Eesti ja Läti piiri ääres. Sisukasse päeva mahtus veel omanäolise karikaturisti Tomi Ungereri muuseumi külastus ning loeng eurost, vabaühendustest, inimõiguste ülddeklaratsioonist ja laste õiguste konventsioonist. Päev lõppes filmi vaatamisega.

Neljapäev algas taaskord mäguga “The smartest European”. Nüüd oli käsil mängu kolmas voor. Sel korral sattusin ka ise loosi tahtel mängu. Kolmas küsimus Euroopa lennukitootja Airbusi teemal lõpetas aga minu pürgimise “targema eurooplase” tiitlile. Järgnevalt oli ülesandeks mõelda Euroopa kodakondsuse (European Citizenship) mõiste üle ja panna kirja kõik sõnad, mis seostuvad sellega ning jagada neid teistega. Seejärel leida metafoor mõistele European Citizenship ja joonistada sümbol, mis iseloomustaks European Citizen. Teema lõpetuseks oli paberil kirjas 20 Euroopa kodakondsust iseloomustavat punkti. Igaühel tuli leida 4 neile kõige olulisemat. Portugaallase, poolaka ja eestlase vastused olid täiesti erinevad.

Enne Euroopa Nõukogu külastamist, et tutvuda lähemalt giidi eestvedamisel maja ajaloo, tööde ja tegemistega, käis meil “No hate speech” kampaaniajuht samast asutusest rääkimas, kuidas internetis toimuva vaenu õhutamist tõkestada inimõiguste hariduse kaudu ning jagas häid ingliskeelseid metoodilisi materjale. Tagasi koolituskeskusesse suundudes jalutasime seenevihmases eurokvartalis ja külastasime põnevat ja harivat muuseumit “Euroopa Ajaloo Maja”. Neljapäeva õhtul toimus koolituse raames einestamine traditsioonilises Alsace`i restoranis. Sakslannaga proovisime eelroana hõrgutavaid tigusid ning sõime traditsioonilist Flammkuchenit. Kuna meeleolu oli ülev, jõudsime sel õhtul veel karaokebaari.  

Eelviimase päeva hommikul selgus “The smartest European”, kelleks osutus meist kõige noorem, ülikoolis ja Varssavi edumeelses gümnaasiumis prantsuskeelt õpetav poolakas. Selle päeva teemadeks olid: väärtused, IKT ja debati pidamine. Korraldajad tutvustasid Euroscola noorteprojekte ja õpilaste võimalust selle raames külastada nii Brüsseli kui Strasbourgi Euroopa Parlamenti. Räägiti IKT-st ja sotsiaalmeediast, mis mulle isiklikult midagi uut ei pakkunud. Kuid meile anti seejärel spontaanne ja väga aktuaalne ülesanne ennustada ajalehtede nagu New York Times, Le Monde, Die Zeit artiklite põhjal, kes saab järgmiseks Ameerika Ühendriikide presidendiks. Meie kartus osutus tõeks! Pärastlõunal arutlesime Euroopa väärtuste teemadel ning rääkisime stereotüüpidest. Sellele järgnes töötuba: Euroopas levinud stereotüübid (poola torumees või igaüks kujutab ette, mis siis saab, kui itaallane hakkab midagi organiseerima). Geograafiaõpetaja van Beek tutvustas meile sama teema raames lõbusaid kaarte. Näiteks: How Americans See Europe. Õhtu lõppes debati reeglite tutvustamisega, kuid debati pidamiseni me ei jõudnud, sest õhtusöögi aeg surus vägisi peale. Laupäev oli reflektsiooni, tagasisidestamise ning hüvastijätu päev.

Strassbourgis oleks kulunud tegelikult ära üks puhkepäev, et kogetut ja õpitut läbi luude ja lihaste lasta, sest tagasi Eestisse jõudes ootas mind virnade kaupa töid ja kooli ajalooteste. Olen tänulik Erasmus+ koolitusreisi eest, mis võimaldas külastada ajaloolisi paiku ja olulisi rahvusvahelisi institutsioone; parandas keeleoskust; andis erialaseid teadmisi ning häid metoodilisi nippe. Last but not least - koolitus viis mind kokku uute sõpradega Euroopast, kelledega saime kokku sel suvel Zagrebis ning veedame harivad päevad järgmisel suvel Tallinnas!

Tiina Laanes

GAG ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja

Koolitus "Get up with Natural Sciences" Soomes Joensuus

Osalesin 8.05.2017-13.05.2017 Soomes Jõensuus „GET UP WITH NATURAL SCIENCES 2017“ koolitusel. Koolitus oli mõledud loodusainete õpetajatele kõikides kooliastmetes. Koolituse keeleks oli inglise keel.

Koolitusel osalejad saabusid 8.mail erinevatesse Joensuu hotellidesse. Mina majutusin Sokos Kimmel Hotellis ja olen selle hotelliga väga rahul. Eriti meeldis rikkalik hommikusöögi valik. Enamik koolitusel osalejaid majutus samas hotellis, mis tegi koolituse meeldivamaks, sest osaldes üksi omalt maalt ja teadmata, kes on teised koolitatavad oli algul veidike kõhedust tekitav. Hotellis koos hommikusööki nautides ja koos koolitusele jalutade tekkis mõnede koolitusel osalevate õpetajatega tore sõpruskond.

Koolitusel osales 34 õpetajat üle euroopa. Näiteks olid õpetajad Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast, Rumeeniast, Poolast, Ungarist, Tsehhist, Saksamaalt, Belgiast, Sloveeniast, Bulgaariast ja mina olin ainsana eestist. Mõnelt maalt oli lausa samast koolist 2-4  õpetajat.

Teisel päeval 9.mai kohtusime hotelli ootesaalis, seal loeti meid üle ning siis jalutasime kooli. Esmalt tutvustati meile kooli,  mis oli väga esinduslik. Selles koolis oli hiljuti tehtud juurdeehitus uue koolimaja näol, mille maksumus oli miljonites eurodes. Uus koolimaja oli ühildatud vanema majaga, mis kõik oli väga korras ja kaasaegselt sisustatud. Õpilastele oli loodud erinevaid kaasaegseid puhkamise võimalusi koos ise toidu valmistamise, telekamängude mängimise võimalusega, lesimisaladega, jõusaaliga, muusikaklassidega selle sõna kõige kaasaegsemas tähenduses. Ei puudunud ka nii öelda „bändiruum“. Kõikjal valitses kord, esemed olid terved ja õpilased käisid vahenditega ümber heaperemehelikult.

Meile tehti selgeks, mis on meie peamine ülesanne sellel koolitusel. Selleks oli osavõtt töötoana teadusfestivalil „SciFest“ 11.05.17-13.05.17 (http://www.scifest.fi/), mis toimus kahe päeva pärast ja oli kolme päevane üritus.

Koolis toimus esmalt tutvumine koolitusel osalejate vahel, seejärel läbi aktiivmeetodite jagunesime gruppideks: füüsikud, keemikud, bioloogid ja algõpetus koos loodusõpetuse ja inimeseõpetusega. Igasse gruppi mahtus mõni bioloog ja geograaf. Mina valisin enda grupiks keemiaõpetajate grupi, kus liikmetena oli 2 itaallast, üks ungarlane, 4 bulgaarlast, 2 portugaallast, 2 rumeenlast ja üks eestlane ehk mina.

Meil tuli enne kursusele tulemist välja mõlda mingid huvitavad katsed õpilastele, mida on võimalik õpilastel endal kätega läbi teha. Selleks olid õpetajad valmistunud.

Teisel päeval pidime omavahel arutades tutvustama neid kaasa võetud ideid ja vahendeid ning jõudma kokkuleppele, mis katseid me teadusfestivalil noortega läbi viime, et oleks atraktiivne nii 1. klassi kui 12.klassi õpilasele. Samuti pidime tegema loetelu vahenditest, mida me kaasa ei võtnud ja mis tuli muretseda kohapeal.

Bulgaarlastel oli kodust kaasa võetud vulkaani mulaaž, mille sisemusse pandi keemia katseseade, et vulkaan purskaks sisemusest tossu, mis saadi äädika ja sooda kokku valamisel. Veel tegime me korrosiooni katset naeltega, kusjuures õpilane pidi ise lihvpaberiga puhastama 3 rauast naela, seejörel asetama ühe vasksulfaadi lahusesse paariks minutiks seisma. Samal ajal kattis õpilane teise naela fooleumi kihiga ja valmistas kolme katseklaasi lahuses lahjast soolhappest, punasest veresoolast ja veest, kusjuures õpilane pidi silma järgi valama enam vähem sama koguse ette antud lahuseid kolme katseklaasi. See tegevus meeldis õpilastele, samuti meeldis naelte puhastamine ja katmine.  Seejärel, kui katseklaasid lahustega olid ette valmistatud ja kolmas nael piisavalt seisnud vasksulfaadi lahuses, pidi õpilane täpselt samaaegselt asetama kolm naela ette valmistatud lahusesse. Ka see oli õpilastele põnev, et saada kolm naela täpselt samal ajal pandud katseklaasidesse. Katse hakkas toimuma silmapilkselt, seega toimus koheselt ka vestluse vormis toimunu selgitus ja analüüs. Füüsikud tegid erinevaid katseid, kuid üks silmajäävaim oli katse õhupallidega. Õpilasele anti kaks õhupalli, üks nendest oli alati musta värvi, teise värvus varieerus. Seejörel pandi üks õhupall teise sisse, kord oli must välimine ja teine kord oli mus pall sisemine. Seejärel puhuti õhupallid õhku täis nii, et sisemine õhupall ei olnud vastu välimise palli seina. Täis puhutud õhupallide peale lasti laseriga kiir. Kumb õhupall läheb esimesena katki ja miks laserkiire abil?

Bioloogidel oli huvi pakkuvamad kaks katset. Esimeses lasti neelata vett katsealusel ja siis koheselt pandi kastutusvalmis stetoskoop ning see, kes just jäi vett sai stetoskoobiga kuulata oma keha pinnalt, kuhu vesi just jõudnud on. Algõpetusel oli huvipakkuvam katse nelja erineva meele kasutamisega.

Kolmandal päeval 10.mail kohtusime taas koolis ja püüdsime läbi viia katseid, mida olime otsustanud järgmisel päeval noortega läbi viia. Peale katsetamist peaelõunal läksime koos Joensuu suurde spordihalle „Joensuu Areena“ (http://www.joensuu.fi/joensuu-areena), kuhu viisime kohale vahendid, panime üles töötua ja harjutasime läbiviimist. Samuti tegime kella ajalise päevakava, et mis kell keegi millist katsetust noortega teeb. See viimane oli vajalik selleks, et me saaksime ise samuti tutvuda teiste töötubadega ja harida end ja viia häid ideid enda kooli.

Neljandal päeval 11.mail olime kohal Joensuu Areenal juba varakult ning tegime viimased sättimised katsetuste osas. Algas meie põhiline katsetus iseendaga, sest me olime erinevatest  euroopa riikidest erineva inglise keele tasemega erinevate harjumustega õpilastega tegeleda. Põnevus oli kõigil sees. Me pidime arvestama soomlaste tagasihoidlikusega, kuid siiski oskama läheneda nii, et meie eesmärk saaks täidetud: esindada  Erasmus projekti ja Joensuu vastavat eduKarjala kooli, mis tegeleb õpirände korraldamisega (https://www.schooleducationgateway.eu/et/pub/latest.htm). Me käisime tutvumas teiste maade väljapanekutega. Oli huvitav, et sellest ütitusest võtsid osa nii Soome erinevate linnade ja koolide esindused kui ka Venemaa, eriti Sankt Peterburi, erinevatest koolidest. Esindatud oli kaks Sankt Peterburi montsessoori pedakoogikat ja waldorfpedagoogikat kasutavat kooli. Me tegime pilte ja osalesime peaaegu kõigis teistes töötubades.

Viiendal päeval 12.mail toimus Joensuu Areenal pikk koolituspäev, mis sarnanes eelmisega, kuid meis oli juba rohkem julgust ja teadmist, mida ja kuidas peame toimina. Õhtul toimus koolituse auks pitsa söömine kõigile osalejatele ja väike pidu, kusjuures ei puudunud ka vein. Inimesed vestlesid oma maa koolidest ja koolisüsteemidest, vaidlesid ja tegid nalja haridussüsteemi kitsaskohtade üle. Samuti räägiti isklikest kogemustest õpetajana, suhtlemisest lapsevanematega ja õpilastega, palkadest, iskilikust elust jne. Hotellis kasutasime õhtul basseini ja sauna.

Kuuendal päeval 13.mail toimus Joensuu Areenal samuti teadusfestival, kuid see päev oli nö poolik päev. Tegevus oli meile teada ja me nautisime seda. Peale seda, kui meie töötuba oli kokku pandud ja koristatud, läksime erinevate gruppidena linna külastama. Mina liitusin poolakatega ja me külastasime mitut Joensuu kirikut. Seejärel suundusime restorani sööma. Pean mainima, et noored alla 35 eluaastat poolakad ei suuda rääkida vene keeles, seega oli meie suhtluskeel taas inglise keel. Samal hommikul toimus laada taoline turg Joensuu jõe ääres, mida me koos külastasime.

Seitsmendal päeval 14.mai toimus kojusõit Eestisse. Otsustasin enne kursusele minekut, et ma lendan otselennuga Tallinnast Joensuusse ja tagasi, vahemaandumisega küll Helsingis. Ma ei pidanud otsima erinevaid transpordi keskuseid, seega ei pidanud ma töisest koolinädalast väsinuna ja ettevalmistuse tuhinas ueks nädalaks veel transpordi lisamuredega tegelema.

Kas ma soovitan seda koolitust teistele? Jah kindlasti. See andis mulle teadmise, et ma sain hakkama täiesti üksi võõral maal võõras keeles nädal aega suheldes. See oli väljakutset pakkuv ja ma teeks seda veelkord ehk olen valmis minema edaspidi uutele koolitustele. Tuleb olla julge, ennast arendada keeleliselt ja pidevalt ainealaselt.  Koolitsel sain kontakte õpetajatelt, kes soovivad teha koostööd Gustav Adolfi Gümnaasiumiga (kool, kelle kaudu ma läksin koolitusele) edaspidiste koolituste ja programmide saames.

Olen koolitusega rahul.

Mulle ei meeldinud, et bulgaarlased, kes olid küll väga sõbralikud, keda oli 4 tükki keemikute rühmas, rääkisid vaid omavahel ja vaid bulgaaria keeles ning nad ei kavatsenudki inglise keelt praktiseerida.

Ma oleks tahtnud sellelt koolituselt veel saada võimalust näha reaalseid tunde koolis.

Mida ma sellelt koolituselt sain õpetajana? Loomulikult enesekindlust, julgust minna ja suhelda teiste maade õpetajatega. Teadusfestivalilt sain mitmeid huvitavaid mõtteid, konkreetseid katseid, mida jagan kolleegidega. Nägin, et ei punnitata digivahendite kasutamist seal, kus see pole vajalik., kuid alati toetatakse digivahendite kasutamist, kui selleks peaks mõte ja mõttekus olema.

See kursus avardas silmaringi, näitas, mis on Eesti koolis head ja mis vajaka. Näiteks Soome koolides on õpilased igas vahetunnis õues, ka talvel. Joensuu on väike linn, võrreldav Tartuga. Enamus õpilasi sõidab kooli jalgrattaga, ka talvel, sest siis kasutatakse naastrehve jalgratastel nagu ka teistel mootorsõidukitel. Õpilasi valvatakse õuesoleku ajal. Õpetajatele on loodud väga head töötamise ja ka puhkamise võimalused, seda ka vahetundides. Mingit stressirohket toidu järjekorras seismist söögivahetunnis ei ole õpetajatel.
Soovitan teistelgi minna ja mitte karta. Mitte karta võõrast keelt ja võõraid kolleege. 

Tänan selle võimaluse eest osaleda Soomes Joensuus teadusfestivalil ja nimetatud koolitusel.

Eesti oli esindatud teadusfestivalil.

Euroopa riikide õpetajad valmistumas töötubadeks.

Ńatuke füüsikat.

Õpilased tegid ise kohvimasina.

Grupipilt matkal.

Vikerkaar katseklaasis.

Kolleegid keemia õpitoast.

Tagasiside andmine.

Kolleeg  Ungarist.

Kolleeg Rumeeniast.

Kolleegid Rumeeniast ja Portugalist keemia katsetulemusi imetlemas.

Korrosiooni katse.

Kuidas metsas puhast vett saada?

Kuidas tuld teha?

Õpilased teevad vikerkaare katseklaasi.

Kursuse tunnistuse saamine.

Loeng enne teadusfestivali.

Loengu läbiviija.

Spordihall on seatud valmis teadusfestivali jaoks.

Toidupüramiidi õppimine.

Joensuu maskott, kursuse juhendaja ja õpetajad erinevatest Euroopa riikidest.

Lilian Kippasto keemia töölaua juures.

Õpetajakoolitus Bolognas - "Public Speaking and Soft Skills" 13.-21.mai 2017

13.-21.mail 2017 osalesin ma Erasmus+ õpetajakoolitusel Bolognas, mis keskendus avalikkuse ees kõnelemisele ning pehmetele väärtustele.

Koolitusel osales 6 inimest, mis osutus suureks plussiks, sest see tähendas, et iga osaleja sai märgatavalt rohkem oma kõneoskusi arendada. Näiteks sai igaüks ette valmistada ja esitada kolm kõnet, suurema rühma korral poleks see kindlasti võimalik olnud.

Kõige esimesel koolituspäeval pani meie juhendaja Francesco Tarantino paika "mängureeglid" - ära anna ei endale ega teistele hinnangut; austa ennast ning grupikaaslasi; ole õigel ajal kohal; usalda juhendajat; tee vigu ning õpi neist; toeta igakülgselt teiste arengut. Sellised reeglid tekitasid hea ning innustava töömeeleolu.

Koolitusepäev algas hommikul kell 9.00 eelmisel päeval omandatud teadmiste kokkuvõttega. Kolmestes rühmades oli meie ülesanne kirjutada üles kõik märksõnad, millest eelmisel päeval räägiti ning neid tervele grupile tutvustada. Koolituspäevad olid päris pikad, tavaliselt kella nelja-viieni õhtul. Meil oli ka kaks ühist õhtusööki, muidu olid õhtupoolikud enda sisustada. 

Koolituse põhirõhk oli kõnepidamisoskuste arendamisel. Nagu mainitud, oli igaühel võimalus pidada kolm kõnet, mis kõik filmiti ning millele järgnes nähtu analüüs. Minu arvates oli see kogu koolituse üks tugevamaid külgi. Meile tutvustati väga palju teooriat ning sellel põhinev arutelu ettekannete plusside ja miinuste üle andis igale osalejale nii teadmisi oma tugevatest külgedest kui ka mõtlemisainet, kuidas oma nõrku külgi arendada. Jällegi tuleb kiita nii Francesco Tarantinot kui ka teisi grupiliikmeid, sest kogu analüüs oli aus, ent alati üksteist toetav. Oli kriitikat, ent sellele järgnesid alati õpetussõnad, mida ja kuidas järgmisel korral paremini teha. On ütlematagi selge, et kõikide osalejate esinemisoskus arenes märgatavalt nende kolme kõne vältel. 

Toon välja mõned tarkused, mida ma koolitusel omandasin ning mida ma kindlasti õpilastele edasi annan. Esiteks pani koolitus mind mõtlema, kui tähtis on igale avalikule esinemisele eelnev harjutamine. Kuulajana pöörame me märgatavalt rohkem tähelepanu inimese kehakeelele ning häälele kui esineja sõnadele. Teisisõnu, meid mõjutab rohkem see, kuidas midagi öeldakse ning mitte see, mida öeldakse. Et mõjuda publiku ees enesekindel, avatud ja usutav. nõuab see palju harjutamist.

Teiseks, kursusel rääkisime me palju kõne struktuurist. Juhendaja võrdles avalikku kõnet lennusõiduga, millel on õhkutõus, lend ise ning maandumine, ehk siis sissejuhatus, teema arendus ning lõppsõna. Sissejuhatust pidas juhendaja vaat et tähtsaimaks osaks, sest selle ülesanne on haarata kuulajat ning jätta hea esmamulje. Samtui jäi kõlama idee, et sissejuhatus on lubadus - selles mainitud erinevaid punkte tuleb kindlasti ka oma kõnes ka puudutada! 

Avalikkuse ees kõnelemist mõjutavad ka teised aspektid ning nendest tuli ka koolitusel juttu. Näiteks rääkisime me enesekehtestamisest, erinevatest juhtimisstiilidest ning nende plussidest ja miinustest, "ei"-ütlemisest ning kehakeelest. Kõik need valdkonnad on omavahel seotud ning nendega tuleb kindlasti arvestada, kui tahta pidada hea kõne.

Koolituse kõrvalt jäi meile piisavalt vaba aega ka muudeks tegemisteks. Näiteks saime me veeta kogu päeva Firenzes, seda tänu koolitajate paindlikkusele, kes olid nõus tegema meiega pikemaid tööpäevi selleks, et üks nädalapäev täiesti vabaks jääks.

Kokkuvõtteks jäin ma Erasmus+ raames Bolognas toimunud koolitusega ülimalt rahule. Kogu nädala tegevused olid väga hästi planeeritud, samas oli kava paindlik ning jättis aega, et iseseisvalt Bologna linnaga tutvuda. Rühmas valitses meeldivalt töine ning üksteist toetav meeleolu, koolituse juhendaja oli samuti ülimalt innustav. Koolituse käigus omandasime me väga palju teooriat, mis tuli ka praktikasse panna, et esitada võimalikult hea kõne. Viimasena, koolitus hõlmas laiemaid teemasid, kui ainult avalikkuse ees kõnelemine. 

Sain koolituselt palju enesekindlust ning praktilisi näpunäiteid, kuidas enda kõnelemiseoskust parandada, mis aga veelgi tähtsam - seda kõike saan ma koolitundides oma õpilastele edasi anda. 

Ettekannet koolituse kohta võib näha siin - Public Speaking and Soft Skills

Kristjan Salum

Gustav Adolfi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

Inglismaal Erasmus + koolitusel “Effective use of Technology in Teaching”

2016. aasta märtsis avanes võimalus osaleda Inglismaal koolitusel “Effective use of Technology in Teaching”. Soovisin minna just Inglismaale, et kuulda ja õppida inglise keelt selle loomulikus keskkonnas ja olla kursis kaasaegsete võimalustega tehnoloogia kasutamiseks õppetöös.

Koolitus toimus Skarborough’s, mis asub Inglismaa kirdeosas ja on väike armas linnake mere ääres, ajaloolise ning huvitava ajalooga vanalinnaga.

Angloland Academy of English, kes oli koolituse korraldaja, on väga tunnustatud keeltekool ja sinna tulevad õppima inimesed üle kogu Euroopa. Huvitav oli see, et õppegrupid vahetusid iga kahe päeva järel. See andis huvitava kogemuse erinevate rahvustega suhtlemisel. Esimesel päeval oli koos araablastega, seejärel koos taiwanlastega.

Huvitav on see, et ka araablased suhtlevad omavahel inglise keeles ja täiesti vabatahtlikult kui mingeid omi asju arutavad, siis ikkagi püüavad inglise keeles rääkida. Tavalised inimesed räägivad ikka omavahel oma keeles, aga nemad tõesti püüavad. See mõjub väga motiveerivalt ja näitab nende tahet ja töökust. Ka vahetunnis on meil nina töölehel ja arutavad veel viimast tunniteemat ja õpivad sõnu. Absoluutselt hämmastav sihikindlus. Ma ei jõua ära imestada. Noh natuke olen ka püüdnud neid jäljendada selles osas.

Araablastest kolleegid keeletunnis

See andis hea tunnetuse ja kogemuse erinevate rahvaste ja kultuuridega suhtlemisel nii kultuurilisest kui keelelisest aspektist. Kursusel osalenute keeletase oli väga erinev. Oli päris algajaid, kellest oli päris raske aru saada ja oli ka selliseid, kelle tase oli väga hea.

Koolitajad olid ülimalt professionaalsed ja suurte kogemustega ning oskasid suhestuda erinevate rahvaste ja kultuuridega.

Koolituse vormid varieerusid, olid grupitööd, filmide analüüsimine ja teooria-tunnid, mis olid omavahel osavalt kombineeritud. Iga kursuslane tegi enda maa kohta ettekande, mille kohta toimusid arutelud ja sellise õppevormi kaudu oli lõimitud keele õppimine kokku erinevate rahvaste kultuuride tundmaõppimisega.

Eriliselt hakkasid silma uue tehnoloogiaga digitaalsed tahvlid, mis andis mulle kindlust ja soovi ka need enda koolis kindlasti kasutusele võtta. Kaasaegse integratiivse õppevahendina oli see tahvel muljetavaldav. Programmid ja kasutusmugavus olid muljetavaldavad. IT-alased lahendused on avaramad ja kasutajamugavus on loogiline, puudub videoprojektori vajadus, ekraani pilt on selge ja puutetundlik, muutes õpetaja töö efektiivsemaks ja mugavamaks.

Koolitaja Dan tutvustamas uudse tehnoloogiaga nutitahvlit

Ööbisin 15 minuti jalutuskäigu kaugusel koolist, ühes vanas hotellis. Huvitav oli see, et vana Inglismaa paistis igalt poolt välja, kõik oli suursugune, kuid vanamoeline. Mõiste vana-Inglismaa tuli seal väga selgelt esile. Hotell oli suurepäraselt kena koha peal - kõrgus mere kohal hunnitu vaatega kaugusse ja sadamale.

Mu päevad nägid välja nii, et kell 6 teen jooksutiiru fantastiline merekallas ja maastik - muinasjutt, vana Inglismaa viikingitega peetud lahingute tandrid. Kell 9 algavad tunnid ja kestavad k 16ni. 13-14 lõuna. Viimane tund on 1:1 personaalne. Õpetajad on väga toredad ja empaatiavõimelised. Eriti hr Dan, kes on kohe ekstraklass. Täna individuaaltunnis pani ta mind rääkima detailselt Eesti taasiseseisvumisest. Kusjuures teda ennast ka huvitas, et kuidas kõik oli. Ja siis NSVL armees teenimise aeg. No tema jaoks olin nagu ilmutus, et selliseid asju olen kogenud ja mul oli ka huvitav enda kogemust võõras keeles jagada.  Aga teda tõesti huvitas ka. Ja see teebki ühest õpetajast ÕPETAJA. Õpetaja andis ka täpset tagasisidet, millised keeleoskused vajavad enim parandamist  (grammatika ja sõnavara) ja millised on paremal tasemel. Eelkõige olen saanud juurde julgust inglise keeles suhtlemisel.

Vaade merele hommikujooksult

Üks õppepäev toimus väljasõiduna Yorki linna, kus oli Inglismaa raudteemuuseum, huvitav linnamüür ja ekskursioon linnas. Selle piirkonna inglise keele aktsent oli väga eriline ja “raiuv”, mis oli sellele paikkonnale iseloomulik ning õpetajad juhtisid sellele väga hästi tähelepanu. Yorki ja Skarborough keele eripärad olid silmatorkavad ja erisugused ning tavalistest inimestest oli raske aru saada, kuna hääldus ei olnud harjumuspärane. See oli päris tõsine väljakutse.

Nädalavahetusel, kui oli vaba aeg, sõitsin Edingtoni külla Robin Wilsoni perele - kirikurahvas, kes meie koolile oreli kinkisid. Olin seal väga oodatud ja läksin ka suure südamesoojusega. Toredad inimesed ja väga suure südamega. Sain neid veidikenegi tänada ja austada.

Sain ka inspiratsiooni ühe meie koolitaja Sadie Parker’i kutsumiseks Eestisse ning see saigi teoks juba maikuus 2016. Sadie Parker tegi nädalapikkuse inglise keele koolituse meie inglise keele õpetajatele ja avatud tunde ka õpilastele. 

Tunnen, et absoluutselt võõras keskkonnas ÜKSI toimetamine oli väga arendav. Tänan kooli arendusjuhti Kerli Koppelit perfektselt hästi ettevalmistatud korralduse eest, mida adusin tegelikkuses alles siis, kui olin kohale jõudnud - alates igasugustest ümberistumistest (rongidega lihtne ja kõik laabus) kuni koolini, kes mind ootas ja hästi vastu võttis. Tundsin, et olen tõesti oodatud ja soovitan ka teistele kolleegidele taolistel koolitustel osaleda. Ühtlasi soodustan ka edaspidi enda kooli õpetajate täiendkoolitusi, sest mõistan, kui oluline on olla kursis mujal toimuvaga ja integreerida parimat välismaist praktikat ka enda kooli õppekavasse ning koolikeskkonna kujundamisse.

Hendrik Agur

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor