Novembris 2016. aastal viibisin Erasmus+ programmi raames Prantsusmaal Strasbourgis 5-päevasel koolitusel, mille teemaks oli: “Learning to teach Europe in an attractive Way”. Prantsuse ja Saksamaa piiril asuv Strasbourg on sajandeid kuulunud vaheldumisi neile kahele Euroopa suurriigile. Linna keskelt lookleb läbi idülliline Illi jõgi, mille kallastel on kaunid arhitektuurilised vaatamisväärsused. Olles kokku puutunud Saksa keele, kultuuri, kommetega, oli lihtne märgata, kuidas ajaloolises linnas on põimunud saksa ja prantsuse traditsioonid. Strasbourgi jõudmiseks lendasin varahommikul Lufthansaga Frankfurt am Maini ja sealt edasi kahe rongiga sihtkohta. Strasbourgi rongijaama jõudes läks omajagu aega, et leida inimest, kes mõistaks mõnda teist keelt peale kohaliku keele ning aitaks mul prantsuskeelsest piletiautomaadist “one day ticket” välja valida. Tänu eurobürokraadi lahkusele ja oskustele, sain soovitud pileti ja seejärel oli mul paar tundi aega, et nautida pühapäevast rahulikku maalilist Strasbourgi (pilt).
Esimene päev oli saabumise, sisseseadmise ja tutvumise päev. Ööbimiskohta jõudes võtsid mind vastu vahvad soliidses eas prantslannad, kes suurema osa oma elust olid töötanud ingliskeele õpetajatena. Tutvumismeetod (ice breaking), mida nad meie peal katsetasid, andis mulle juba mõtte ühiskonnaõpetuse tunniks, mil käsitleme õpilastega Euroopa Liidu riikide temaatikat. Meetod oli järgnev: igale kursusel osalejale anti ümbrik, milles oli kaart kaasosaleja riigi nimega ning seejärel tuli 2 minuti jooksul kirja panna 5 märksõna, mis esimesena seostub antud riigiga. Iga mängija võis kommenteerida oma kodumaa kohta öeldud märksõnu. Tutvumismäng oli lõbus, aitas kiirest üle saada võõristamisest, kuid samas tõi välja kuivõrd stereotüüpsed me oleme ja ega me suurt üksteise kohta teagi. Minul vedas - leidsin ümbrikust Hollandi. Pariislanna jäi aga Eestiga seonduvate märksõnade leidmisega puhta hätta.
Esmaspäev ja järgnevad päevad olid juba väga tihedalt sisustatud. Hommikul kell 8.30 startisime demokraatia konverentsile Euroopa Nõukogu peamajja, mis oli meie ööbimiskohast 10 minuti jalutuskäigu kaugusel. Varane start oli põhjendatud, sest pidime seisma pikas turvakontrolli järjekorras (pilt).
Euroopa Nõukogu (mitte sassi ajada EL ministrite nõukoguga, mille eesistuja hetkel Eesti on) on rahvusvaheline organisatsioon, mis koosneb 47 Euroopa ja Aasia riigist. Nõukogu tegeleb peamiselt demokraatia edendamise ja inimõiguste tagamisega. Euroopa Nõukogul on tavaks korraldada iga aasta novembrikuu teisel nädalal “The World Forum for Democracy” Selle aasta foorumil esinesid meile nii Prantsuse kui Euroopa riikide haridusvaldkonna spetsialistid ja arvamusliidrid, sest foorumi keskne küsimus oli: “How education can help bridge the social divide and become a real asset for our diverse democracies?”.
Lõunaks oli ülimaitsev prantsusepärane buffee, mis ületas mäe kõrguselt kiriklas ehk meie ööbimiskohas pakutud cousine`i. Pärastlõunal tagasi “kodus” olles, ootas meid Socrative keskkonnas tehtud Euroopa-teemaline test, mis ühest küljest testis meie teadmisi, samas tutvustas veebipõhist testide ja ankeetide loomise keskkonda. Enne õhtusööki tutvustati meile AEDE ehk Euroopa Õpetajate Liidu eesmärke ja tegemisi ning nende häid praktikaid. Korraldajad olid selleks õhtuks ette valmistanud töötoa, mille teemaks oli: Euroopa kultuuriline ühtsus lugudes ja muinasjuttudes. Fookuses olid Kreeka mütoloogiast pärit Europe lugu ehk legend Kreeta saare asustamisest, mis on ühtlasi Euroopa nime saamise lugu. Samuti Asterixi ja Obelixi koomiksid, mis räägivad gootide ja frankide (gallide) võitlusest roomlastega ning mille najal on üles kasvanud vähemalt kaks sugupõlve prantslasi.
Teisipäeval alustasime hommikut mänguga “The smartest European”, mida esialgu ei saanud sugugi vedama. Ilmselt olid põhjuseks ühelt poolt keerulised mängureeglid kuid ka hollandi prouade hübriidkeel, mis neile endalegi segadust tekitas. Väga lihtsalt kokkuvõttes tuli loosi teel välja valitud kolmel osavõtjal vastata kõikvõimalikele Euroopa riike ja teemat puudutavatele küsimustele. Mäng ja koolitus tervikuna oli kakskeelne (inglise ja prantsuse keel vaheldumisi). Ilmselt seepärast kippusid mängud, loengud, seminarid või töötoad oodatust ka pikemaks venima. Päeva sissejuhatuse järel siirdusime trammiga linnasüdamesse, täpsemalt Rhone pallee juurde, et alustada jõetrammiga sõitu europarlamenti. Sõit Illi`l oli ühtlasi ekskursioon läbi Strasbourgi linna ajaloo (pilt).
Seejärel lõunatasime sadade eurobürokraatidega buffee-restoranis ning olime jällegi tunnistajaks, et hästi tehtud prantsuse köök maitseb oivaliselt.
Tagasi kiriklas, olid korraldajad ette valmistanud töötoa, mille teemaks oli: Ränne läbi aegade. Meid jagati 4-gruppidesse ja anti igale rühmale A4 paber, kuhu iga rühma liige pidi kirja panema antud teemaga seotud mõtted, ideed, märksõnad. Seejärel võrdlesime üksteise vastuseid ning kirjutasime lehe keskmisse kasti ühised märksõnad ning tutvustasime neid teistele rühmadele. Seejärel täitsime üheskoos töölehe, kuhu tuli kirja panna näited eel-, antiik-, kesk-, uus- ja lähiajaloo rännetest Euroopas või maailmas. Töötuba lõppes aruteluga põgenikekriisist ning migratsiooni- ja põgenikepoliitikast EL-s. Pärast õhtusööki saime jälle mängida. Sõna otseses mõttes kallist Euro-Culture Game`i, suure mängulaua, täringute, kaartide jm rekvisiitidega, mis kujunes niivõrd hasartseks ja lustakaks, et nalja selle õhtu üle jagus meie toredal seltskonnal veel mitmeks päevaks.
Kolmapäeva hommikul oli mängu “The smartest European” teine voor. Seejärel töötuba, mille eesmärgiks oli diskuteerida päevakohastel Euroopa Liidu teemadel. Vaatluse all oli kaks küsimust/ probleemi, mida tuli lahata loosiga saadud rollist lähtuvalt.
- Do we really need 2 different places for the EU Parlament? One in Brussel and one is Strasbourg? Rollid: Donald Tusk; Martin Schulz; European tax payer; Support Brexit journalist, Meer of Strasbourg
- How do we go about “European borders”? Rollid: tavaline Euroopa kodanik; Türgi president Erdogan; Süüria põgenik; Kreeka kodanik; Secretary-General of the Council of the European Union; President of Comittee of Human Rights
Rühmaarutelu meetodiks oli 6 mõttemütsi, mille puhul lisaks kindlatele rollidele, vaadeldi probleemi kuuest erinevast vaatenurgast, olenevalt, millist värvi mütsi parasjagu kanti. Eri värvi mütside tähendused ja iseloom olid eelnevalt meile lahti selgitatud. Meil oli hea tiim ning arutelu kujunes vägagi tuliseks hoolimata mõningasest keelebarjäärist.
Pärastlõunat jätkasime teemal: Euroopa piirid. Samades rühmades tuli visandada mõttekaart, mille teemaks oli piirid (borders) nii kitsamas kui laiemas mõttes ning seejärel tutvustasime kirjapandut teistele (pilt).
Seejärel vaatasime, kui kaugele ulatuvad meie endi juured. Kas ka väljaspoole meie endi kodumaa/ riigi piire? Joonistasime selle põhjal kaardi meie kõigi põlvnemisest ja panime kirja igaühe lühikese loo. Tuli välja, et peaaegu kõigi sugupuu ulatus väljaspoole nende kodumaad. Ülesanne tuletas meelde, et minu isa poolt vanim sugulane oli 18. sajandi algul elanud Rootsist pärit sepp, kes elas Saaremaal ning minu ema vana-vana-vanaema oli lätlane, kes elas Mulgimaal Eesti ja Läti piiri ääres. Sisukasse päeva mahtus veel omanäolise karikaturisti Tomi Ungereri muuseumi külastus ning loeng eurost, vabaühendustest, inimõiguste ülddeklaratsioonist ja laste õiguste konventsioonist. Päev lõppes filmi vaatamisega.
Neljapäev algas taaskord mäguga “The smartest European”. Nüüd oli käsil mängu kolmas voor. Sel korral sattusin ka ise loosi tahtel mängu. Kolmas küsimus Euroopa lennukitootja Airbusi teemal lõpetas aga minu pürgimise “targema eurooplase” tiitlile. Järgnevalt oli ülesandeks mõelda Euroopa kodakondsuse (European Citizenship) mõiste üle ja panna kirja kõik sõnad, mis seostuvad sellega ning jagada neid teistega. Seejärel leida metafoor mõistele European Citizenship ja joonistada sümbol, mis iseloomustaks European Citizen. Teema lõpetuseks oli paberil kirjas 20 Euroopa kodakondsust iseloomustavat punkti. Igaühel tuli leida 4 neile kõige olulisemat. Portugaallase, poolaka ja eestlase vastused olid täiesti erinevad.
Enne Euroopa Nõukogu külastamist, et tutvuda lähemalt giidi eestvedamisel maja ajaloo, tööde ja tegemistega, käis meil “No hate speech” kampaaniajuht samast asutusest rääkimas, kuidas internetis toimuva vaenu õhutamist tõkestada inimõiguste hariduse kaudu ning jagas häid ingliskeelseid metoodilisi materjale. Tagasi koolituskeskusesse suundudes jalutasime seenevihmases eurokvartalis ja külastasime põnevat ja harivat muuseumit “Euroopa Ajaloo Maja”. Neljapäeva õhtul toimus koolituse raames einestamine traditsioonilises Alsace`i restoranis. Sakslannaga proovisime eelroana hõrgutavaid tigusid ning sõime traditsioonilist Flammkuchenit. Kuna meeleolu oli ülev, jõudsime sel õhtul veel karaokebaari.
Eelviimase päeva hommikul selgus “The smartest European”, kelleks osutus meist kõige noorem, ülikoolis ja Varssavi edumeelses gümnaasiumis prantsuskeelt õpetav poolakas. Selle päeva teemadeks olid: väärtused, IKT ja debati pidamine. Korraldajad tutvustasid Euroscola noorteprojekte ja õpilaste võimalust selle raames külastada nii Brüsseli kui Strasbourgi Euroopa Parlamenti. Räägiti IKT-st ja sotsiaalmeediast, mis mulle isiklikult midagi uut ei pakkunud. Kuid meile anti seejärel spontaanne ja väga aktuaalne ülesanne ennustada ajalehtede nagu New York Times, Le Monde, Die Zeit artiklite põhjal, kes saab järgmiseks Ameerika Ühendriikide presidendiks. Meie kartus osutus tõeks! Pärastlõunal arutlesime Euroopa väärtuste teemadel ning rääkisime stereotüüpidest. Sellele järgnes töötuba: Euroopas levinud stereotüübid (poola torumees või igaüks kujutab ette, mis siis saab, kui itaallane hakkab midagi organiseerima). Geograafiaõpetaja van Beek tutvustas meile sama teema raames lõbusaid kaarte. Näiteks: How Americans See Europe. Õhtu lõppes debati reeglite tutvustamisega, kuid debati pidamiseni me ei jõudnud, sest õhtusöögi aeg surus vägisi peale. Laupäev oli reflektsiooni, tagasisidestamise ning hüvastijätu päev.
Strassbourgis oleks kulunud tegelikult ära üks puhkepäev, et kogetut ja õpitut läbi luude ja lihaste lasta, sest tagasi Eestisse jõudes ootas mind virnade kaupa töid ja kooli ajalooteste. Olen tänulik Erasmus+ koolitusreisi eest, mis võimaldas külastada ajaloolisi paiku ja olulisi rahvusvahelisi institutsioone; parandas keeleoskust; andis erialaseid teadmisi ning häid metoodilisi nippe. Last but not least - koolitus viis mind kokku uute sõpradega Euroopast, kelledega saime kokku sel suvel Zagrebis ning veedame harivad päevad järgmisel suvel Tallinnas!
Tiina Laanes
GAG ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja
