Erasmus+ õpiränne Islandile

Selle õppeaasta kevadel (13-19.05.2018) külastasin Islandit. Reisileminek oli minu jaoks veidi ootamatu, kuna algselt oli planeeritud, et reisile läheb meie arendusjuht. Kuna ta on aga hetkel lapsehoolduspuhkusel, tuli leida keegi teine juhtkonnast, kes saaks minna ja leidsime, et võiksingi ise minne.

Reisi sihtkohaks oli meie sõpruskool Islandil, Mentaskolinn Kopavogur.

Vaade kooli peauksele.

Mind võttis vastu sealne arendusjuht ja vahvusvaheliste suhete juht Asdis, kes on ise varem ka meie kooli külastanud. Tema tutvustas mind nii kooli, juhtkonna kui õpetajatega ning koordineeris minu sealolekut. Tutvusin kooli ja klassiruumidega ja sain külastada ka tunde.

Kopavoguri kooli juures on lisaks gümnaasiumile kutsekooli osakond, kus õpivad õpilased 16-20 a ja lisaks gümnaasiumile on võimalik õppida kokandust ja turismi - kutseharidusega lõimitud keskharidus. Silma hakkasid tublid erialaklassiruumid jms.

Bioloogia klass, kus igal õpilasel on mikroskoop.

Üsna omamoodi kokanduse klass.

Kokanduse klassi juures oli põnev see, et süsteem on selline, et kokk-õpetaja valmistab toitu, õpilased istuvad auditooriumis. Õpetaja õppe-toidulaua kohal on pikk 45 kraadise nurga all asetsev peegel ja kogu toiduvalmistamise protsess on kahes planis (eest ja otse pealt, et näeks, mis ja kuidas potis podiseb ja valmib) näha. Erividinatega klass, väga teistmoodi: Lahendus oli veidi vanamoodne, aga siiski originaalne.  Tänapäevasemad lahendused on siiski loomulikumad.

Mind kutsuti mind osa saama ka kooli kokanduse eksamist. Sisuliselt tähendas see seda, et mind kutsuti 3-käigulisele lõunasöögile.

Kokanduse riiklik eksam kooli restoranis.

Kokk annab oma eksamit, valmistab komisjoni silme all mitu käiku, katab laua ja kutsub sööma. Ülesanne on laud kahele. Rangete pilkudega komisjon istub ja jälgib igat soola-raputust ja kulbi-keerutust. Küllap kõik vajalik, aga naljakas oli vaadata :)

Kogu reisi kõige muljetavaldavam, huvitavam ja kasulikumad olid kohtumised Islandi Kópavoguri Menntaskolinn Kolledži kvaliteedi mänedžeri, ISO 9001 koordinaatori Gardar Vilhjalmssoniga. Kool omab ISO 9001 kvaliteedi sertifikaati ja üldse on Islandil kolm kooli, kes seda omavad. Jällegi - sertifikaat ise on auväärt tunnistus kvaliteedi kohta, aga süsteem nõuab meile tuttavat sisehindamist. Tekkis ka mõte, et kutsuks Gardari Eestisse meid/koole/muid huvilisi koolitama. Selles osas on avatud võimalus edasiseks koostööks.

ISO 9001 skeem Kópavoguri Menntaskolinn Kolledžis

Skeem on küll Islandikeelne, aga siit näeb siiski ära selle põhimõtte, kuidas kogu süsteem töötab. Üks perspektiivikas hea õpilase arengu maatriks, mida koordineeritakse sellesama ISO9001 kvaliteedisüsteemiga. Põhimõte: õpilane tuleb, saab testitud, hakkab õppima, saab tagasisidet, vastavalt sellele, millised võimed ja saavutused, suunatakse edasi. Kui on mured, kukutatakse mujale kasti, saab abi, areneb ja tõuseb uuesti üles. Kes läheb kehvemat rada, ei viitsi, suuda ja ei võta abi vastu, langeb välja. Ehk kogu õpilase liikumine käib kindla skeemi järgi ja vastavalt vajadusele siis suunatakse õpilane siia või sinna, selgitades vajadused ja võimalused. Ühest küljest väga süsteemne, kuid samas tekib ka huvitav küsimus, kas taoline süsteem ikka võimaldab ka loomingulist vabadust. Selle hindamiseks peaks aga ilmselt seda ise praktiseerima teatud aja. KIndlasti annab see aga ideid, ehk oleks võibolla kasulik teatud elemente sellest ka meie kontekstis rakendada.

Gardar Vilhjalmsson, kvaliteedi manager, ISO 9001 koordinaator, väga spetsialist antud teemal.

Niisamuti külastasin Kopavoggskoli põhikooli. Tublisti tegutsevad, aga väga erilist midagi ausalt öeldes silma ei hakanud peale selle, et (üldse kõikides koolides) käiakse sokkides ja välisjalanõude äravõtmine on püha!! Ka täiskasvanutel. Kellel on selgelt tuvastatavad vahetusjalatsid(peamiselt plätud), võivad neid kanda. Põrandad on igal pool poleeritud ja kriiskavad puhtusest. Väliatraktsioonid ja turnimispuud on tasemel. Muus osas - inventar, mööbel, tehnika, IT(ka Loode Islandil) jääb meie Kotzebue majast igal sammul kaugesse igavikku.

Erakoole Ilsandil on mõned üksikud, ei ole sellist kultuuri lihtsalt.

Kuna olen suur orelifänn, siis kiikasin sisse ka kohalikku kirikusse - Hallgrimskirkjasse, et tutvuda sealse oreliga. Orel oli väga kaasaegne ja võimas ning tehtud maailma parima oreliehituse praktika põhjal.

Kaasaegse arhitektuuriga kirik.

Võimas kaasaegne kiriku orel.

Kui juba Islandil olin, siis võtsin ka kontakti seal elavate eestlastega. Kolmapäeva õhtul kutsuski mind kohvile Lemme Linda Saukas, kes teeb Islandil juba mitu aastakümmet tähelepanuväärset vabatahtlikku tööd. Minu hinnnagul teeb ta palju rohkem, kui üks tavakodanik riigi heaks peaks tegema tasuta. Seetõttu esitasin peaminstrile ja Tallinna Linnavolikogu kultuurikomisjonile ettepaneku, kaaluda võimalust, et Lemme Linda Saukas saaks nimetatud ametlikuks kultuuriatašeeks (kas Eesti riigi või Tallinna linna) või mõnes muus vormis tasustatud Eesti ja Islandi vahel haridus- ja kultuurialaste kontaktide vahendajaks.

Islandi Eesti suursaatkond asub Norras. Kohapeal tegelikult reaalset ametlikku Eesti esindajat ei ole. Reaalses elus see annab negatiivselt tunda, sest sisulised suhted on vaid formaalsed.  Küll aga toimetab kohapeal väike Eesti kogukond, kes teeb kultuurivahetust vabatahtlikult. Eestil võiks Reykjavíkis olla ametlikult riigi tasandil oma kultuuri- ja hariduskontaktide esindaja või atašee. On olemas ka inimene, Eestist pärit Eesti patrioot, aktiivne tõlkija, õppejõud, islandi keele filoloog Lemme Linda Saukas. Ettepanek on arutada, et kas pr Saukas võiks olla Tallinna ja Eesti ametlik kultuuriatašee. Väärtustatud haridus- ja kultuurialased kontaktid aitavad paremini edendada maade vahelist kultuuri- ja hariduselu, avada uusi võimalusi uuteks sündmusteks ja ettevõtmisteks.

Võtsin ka ühendust sealse eestalsest Isafjordori linna muusikaõpetaja Madis Mäekallega, kes on Islandil 16 aastat elanud ja töötanud. Tema tutvustas mulle Islandi väikelinna muusikakooli. Tema leppis ka kokku sealsete põhikooli ja gümnaasiumi dirketoritega, et sain ka nende koole külastada.

Selleks, et ka veidi Islandit ja selle loodust näha, võtsin seal liiklemiseks rendiauto. See andis vabaduse ka ise ringi liikuda ja saada aimu ka Islandi omapärasest loodusest, mis oli karge ja samas väga kiirelt vahelduv. Alguses mõtlesin naljaga, et miks küll autol naastrehvid on, ilm oli ilus ja päike paistis. Kui aga veidi aja pärast sadas rahet ja vihma, siis mõistsin, et ilm on väga muutlik ja mägistel teedel on õiged rehvid väga olulised. 

Vaade Islandi maastikule.

Suur tänu Erasmus+, et taoline õpiränne võimalikuks sai. Usun, et Eestri haridus on tipptasemel, aga samas tuleb pidevalt silma peal hoida sellel, mis mujal tehakse. Ainult nii saab silme ette laiema pildi ning oskab hinnata ka häid asju kodumaal.

Hendrik Agur

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor