Friday, June 30, 2017

Töövarjuks Notre Dame de Lourdes alg- ja põhikoolis

Veetsin imetoreda nädala (22.11.2015 - 28.11.2015) Prantsusmaal, olles Erasmus + projekti raames töövarjuks oma kolleegile Christine Grangette’ile. Notre Dame de Lourdes’ alg- ja põhikool asub Lyoni külje all (15 km linnast), maalilises kohas nimega Civrieux d’Azergues. Tegemist on meie mõistes natuke mõisakooli tüüpi kooliga, kus ühes kompleksis õpivad koos lasteaia ning alg- ja põhikooli õpilased.

Notre Dame de Lourdes alg- ja põhikooli siseõu


Minu uudishimu hõlmas tegelikult kõike, nt kuidas kulgeb üks koolipäev ühes klassis? kuidas on õpilased klassidesse-rühmadesse jaotatud? milliseid aineid õpetatakse ja kuidas hinnatakse? jne. Selleks, et mitte liialt laiali valguda sai konkreetseks eesmärgiks jälgida, mil määral ja kus on õppetöösse kaasatud kaasaegne tehnoloogia.

Kuna tegemist on erakooliga suurlinna lähedal, siis tehniliselt olid nad hästi varustatud – igas klassis valge tahvel ja projektor, kaks klassikomplekti tahvelarvuteid, koolis kaks arvutiklassi ning väga hea tarkvaraga raamatukoguprogramm, mis võimaldas juba algkooli õpilastel ise endale sobivaid ja/või vajalikke raamatuid laenutada (piisas ühest nö täiskasvanust-järelevaatajast, kelle roll oligi õpilasi jälgida ja vajadusel suunata-toetada vajaliku leidmisel).

Arvutiklass algkoolis

Õppetöös sõltus IT kasutamine pigem õpetaja hoiakust ja aktiivsusest. Palju oli lihtsalt õpiku materjali reprodutseerimist seinal aga sattusin ka paari väga huvitavasse algkooli tundi, kus häälikute ja kirjapildi õppimiseks oli kasutusel spetsiaalne interaktiivne ja eakohane õppekomplekt "Au pays des Alfas". Mulle meeldisid väga mitmed just grammatika õpetamiseks kasutusel olnud äpid, mida põhimõtteliselt saaks kasutada ka meie laste õpetamisel aga kahjuks on nad tasulised.
Õiget häälikut otsimas

Koolis töötab oli 2 mehest koosnev IT tugigrupp, kuid üks neist kahest tegeles pigem majandusvaldkonna probleemidega. Neil ei olnud veel 3D printerit aga külaskäigul ühte teise väikesesse kooli nägin ka 3D printeri kasutamist poiste käsitöötunnis.

3D printeri kasutamine poiste tööõpetuse klassis

Vastuvõtt oli väga soe ja südamilik ning teades minu huvi IT valdkonna vastu, organiseeriti mulle veel kahe põhikooli külastus, üks neist Lyoni linnas ja teine 100 km Lyonist Alpide poole.

Tagasi kodus olles tegin kolm ettekannet kolleegidele.  Soovi korral saab põhjalikuma ülevaate töövarjunädalast  Prantsusmaal  : https://docs.google.com/presentation/d/1XVDrVMa_arV159gA-dimE35m7mbpvazbjNhJxz5Rzkc/edit?usp=sharing
.

Katrin Meinart - GAG prantsuse keele õpetaja

Sunday, June 25, 2017

Koolitusel Malagas





Iga reisi järel on inimene jälle natuke muutunud – inspireeritud galeriides nähtud kunstist või uhketes muuseumides kogetud ajaloolistest jutustustest, inimestest tänaval, keda silmatud läbi kohvikuakende. Võin liialdamata öelda, et Erasmus+ lähetus on aga jätnud veel sügavama jälje, tuletades end meelde uitavates mõtetes ja kohati mõjutades veel tänagi mu otsuseid.

Koolitus koosnes peamiselt praktilistest ülesannetest.

Lähetuse alguses, tutvudes teiste kursusel osalejatega, tabas mind šokk – oma mõtetes olin valmis koolitusel kohtuma vähemalt poolte Euroopa riikide esindajatega, kuid sel korral olid kõik teised osalejad inglased. Vähe sellest! Nad olid pärit ka samast linnast ning oldi tuttavad juba varasemalt. Esimene õhtusöök möödus minu jaoks eriti veidralt, sest taasnägemisrõõmust kantuna jagasid kõik uudiseid, mida eraelulist põnevat vahepeal juhtunud on. Minul jäi üle vaid kuulata inglaste multikategelaslikku aktsenti ja katsuda kiirest kõnest paari tuttavat sõnagi ära tunda. „Vaat siis eestlaste head keeleoskust!“ mõtlesin omaette. Ja ehkki jututeemad nädalase koolituse jooksul muutusid, jäi kõnetempo ja inglaslike (minu jaoks esmakordselt kuuldavate) väljendite kasutus samaks. Siiski avastasin end nädala lõpuks inglastest kolleegidega hommikusöögilauas vestlemas muukeelsetest õpilastest ja nende õpetamisega seotud probleemidele lahendusi otsimas. Tundsin, et lisaks koolitusel omandatud uutele teadmistele sain väga-väga tugeva keelekoolituse (sest õpetajatena olid nad valmis ka mõne väljendi kujunemislugu selgitama). Sellest tulenevalt kasvas ka enesekindlus ja valmidus end võõras keeles väljendada.

Kogu koolitus lühidalt kokkuvõetuna
 Koolituse teemaks oli visuaalse narratiivi loomine ja sellest tulenevalt palus lektor koolitust konspekteerides kirjutada võimalikult vähe ja keskenduda info joonistamisele. Oma kooliajast mäletan, et olin agar vihikuservadesse sodija, kuid kui õpetajatelt pragada sain, katsusin vihikud „korras“ hoida. Nüüd olen veendunud, et pisikesed joonistused vihikutes ei tee midagi halba, ning koolitusi soovitan kindlasti konspekteerida joonistustena. Nii on materjalidest vajalik info kiiresti leitav, lisaks piisab vaid pildi vaatamisest, kui juba meenubki, millest räägiti ja mis olid konkreetse alateema olulisemad mõtted. Kindlasti ei ole loengute illustreerimine pelgalt moeasi – selle taga peitub ka teaduslik mälu aktiveerimise teooria.



"Kuidas ma saabusin koolitusele"
Koolitus oli praktiline, auditoorset loengut oli väga vähe. Kuid siinkohal tooksin välja koolituselt saadud peamised mõtted,mida ise tunnis kasutaksin. Eesti keele tunnis on väga hea kasutada pilte. Kuid enne kui lapsi pildistama saata, tuleks meelde tuletada, et foto puhul tuleb silmas pidada valguse langemist objektiivi tagant. Samuti oleks hea lastele tutvustada sümbolismi – et kõik asjad ei ole alati need, millena nad näivad. Praktilise ülesandena võiksid lapsed näiteks mõelda, kuidas joonistada rahu (millised esmed ja objektid rahusõnumit kannavad). Kuna lapsed mõtlevad erinevalt, siis siin oleks hea vaadata kõigi töid ja arutada, millepärast laps rahu just sellisena kujutas.
Järgmiseks võiks olla õpetajal valitud üks neutraalne pilt ja anda sellele kaks pealkirja. Kõigepealt näidata pilti positiivse pealkirjaga ning arutada, kuidas see pilt koos pealkirjaga mõjub. Seejärelel anda uus pealkiri, millel on negatiivne alatoon ja jälle arutleda.
Siit edasi jõuavadki lapsed ülesande juurde, lavastada ja pildistada ning anda saadud pildile kaks pealkirja. Klassis võiks pärast pilte vaadata ja kõigepealt võiks kaasõpilased pakkuda oma pealkirjad, millele järgnevalt avaldavad autorid oma mõeldud pealkirjad.
Siit edasi võib lapsi suunata vaatama meediat ja uudiste pealkirjade koosmõju piltidega.

Lisaks igapäevastele praktilistele töödele olid meil ka õhtud sisustatud. Saime tuttavaks hispaania kultuuriga. Õhtustasime erinevates söögikohtades ja mängisime orienteerumismänge.

Õpilaste töölaud
Ühe päeva saime veeta kohalikus koolimajas. Kool asus linnast väljas, väikeses rahulikus asulas.

Kahestes gruppides olime ette valmistanud 10-minutilise tegevuse õpilastele ja nii saime ka ise lastega kontakti. Suureks üllatuseks oli, et õpilased oma kohtadelt ei liigu. Meie seda ei teadnud ja kui palusime lastel püsti tõusta ning ringi moodustada, läks uskumatult suureks mürgliks.


Tunni läbiviimine kohalikus koolis. 
Hea on käia teistes koolides ja vaadata, millega kuskil tegeletakse, ammutada uusi ideid või saada kinnitust, et meie koolis on kõik väga heal tasemel. Kuid lisaks Hispaania kooliga tutvumisele sain ka aimu Inglismaa õpetajatest. Näiteks tundus mulle oma Suurbritannia kolleege vaadates, et nemad on võrreldes Eesti õpetajatega klassi ees oluliselt elavamad ja vürtsitavad tundi miimika ja žestidega. Mäletan, kuidas ma vaatasin seda kadedusega ja lubasin ka ise püüda klassi ees elavam olla.

Tunnen rõõmu, et meie koolis aitab õpetajatel Erasmus+ avaldust kirjutada ja tegeleb muu kaasneva paberimajandusega kooli arendusjuht Kerli Koppel. Isegi lennupiletite hankimisega tegeleb tema. Nii jäi mul üle vaid õigel ajal kotid pakkida ja lennukisse astuda. Kuna minu lähetus leidis aset 2015. aastal, just sellel ajal kui Lufthansa streikis ja Estonian Air pankrotistus, siis saatuse tahtel pidin Malagas veetma paar lisapäeva. See oli tegelikult päris mõnus, sest sain linnas veel vaadata mõnd põnevamat vaatamisväärsust ja rannaliival päikese käes oma koolituse konspekti korrastada. Minul juhtus see küll juhuslikult, kuid võimalusel soovitaksin veeta lähetusriigis ühe lisapäeva, seda eriti siis, kui koolitus on väga intensiivne olnud. Nii saab mõtetes korda luua, värskelt läbitud koolitusele kokkuvõtva joone alla tõmmata ja panna paberile kirja konkreetsed tegevused, kuidas hakata uusi teadmisi rakendama. Olles samas keskkonnas, kus niikuinii on mõtted kogu aeg koolitusega haaratud, on põnevad tunni-ideed kergemad tulema. Tagasi Eestis olles tuleb hakata tegelema kõige muuga – kolleegidele muljete rääkimine, eemaloleku tõttu tegemata tööde kuhja kõrvaldamine, ainetundide ettevalmistamine, pereelu korraldamine… Siis ei pruugi koolituse kokkuvõtteks ja mõtisklemiseks enam aegagi jääda.  

Olen väga tänulik, et mulle selline võimalus anti ning soovitan silmaringi avardavat väliskoolitust kõigil proovida. Mina sain pisiku külge ja tean, kuhu ma järgmiseks minna soovin. 

Wednesday, June 21, 2017

Õpetajakoolitus Inglismaal - „Teaching English with Technology ” 10.04 – 21.04 2017

Osalesin 10.- 21. aprillil 2017. aastal Erasmus+ programmi raames õpetajate täiendkoolitusel Inglismaal Brightonis.
Koolituse viis läbi The English Language Centre ja kursuse teema oli tehnoloogia kasutamine inglise keele õpetamisel („Teaching English with Technology”).
Õpetajakoolituse eesmärgiks oli saada uusi teadmisi tehnoloogililiste vahendite kasutamise kohta ning metoodilisi võtteid keeletundideks. 

 

Kool

The English Language Centre on 1962.aastal asutatud õppeasutus, mis tegeleb inglise keele õpetamisega. Erinevatel kursustel osalenud õpilasi on enam kui viiekümnest riigist. Infot kooli kohta leiate kooli kodulehelt.









Meie kursus

Meie õpperühmas osalesid õpetajad Hispaaniast, Lätist, Poolast, Saksamaalt ja Šveitsist. Koolitus andis suurepärase võimaluse suhelda teiste riikide õpetajatega. Tutvustasime üksteisele oma riiki ja kooli ning jagasime töökogemusi.



Koolitus

Õppetöö toimus igal tööpäeval 9.00 – 15.00. Koolituse põhiteemadeks oli keeleõpetuse metoodika ja tehnoloogiavahendite kasutamine õppetöös. Koolitusel omandatu põhjal valmistasime ette näidistunde ja esitlusi, mida üksteisele presenteerisime. See oli hea võimalus õpitu kinnistamiseks.
Koolituse lõputöö oli projekti koostamine ja esitlemine. Projekti sisuks oli ühe suurema teema õpetamine. Koostasime vajalikud lisamaterjalid, valisime sobivad õppekeskkonnad ja metoodika, esitlesime koostatud projekti oma õpperühmale. Iga projekti kohta anti tagasisidet kursuse juhendaja ja kaasõpilaste poolt.
Parema ettekujutuse andmiseks meie õppetööst lisan siia teise õppenädala tunniplaani.



Monday
Tuesday
Wednesday
Thursday
Friday
9.00 - 10.30
Tech observation task
Scaffolding learning and visual organisers
Project development
Micro teaching/ presentation of work done
tbc
10.30 -11.00
Break
Break
Break
Break
Break
11.00 -12.30
Feedback on observaion and personal action/ project plan
Scaffolding learning and visual organisers
Project development
Project feedback
Consolidation, questions, take away evaluations, reviews. Actions plans
12.30- 13.30
Break
Break
Break
Break
Break
13.30-15.00
English throgh films
SOLE expierence


Digital presentations- SOLES Develop GELS Eval criteria CR
Project development CR
tbc
Consolidation, questions, take away evaluations, reviews. Actions plans

Brighton

Koolitus toimus Brightonis. See on Inglismaa tuntuim kuurortlinn, mis meelitab puhkajaid kauni mereranna, roheliste parkide ja arhitektuuriga.
Siin mõned näited Brightoni vaatamisväärsustest.


















 

 

 

 

 

 

 

Vaba aeg

Pärast õppetööd jäi piisavalt vaba aega ka vaatamisväärsustega tutvumiseks. Kooli poolt oli korraldatud tutvumisõhtu ja väike teejoomine viimase koolipäeva lõpetuseks. Ülejäänud vaba aja ja ekskursioonid korraldasime kursusekaaslastega ise. Nädalavahetusel korraldasime pikemaid sõite, õhtuti külastasime Brightoni teareid, näitusi ja restorane.
Lisan siia mõned fotod paikadest, mida külastasime.






























 

 

 

 

 

Kokkuvõtteks

Erasmus+ koolitusel osalemine lõi suurepärase võimaluse enda erialaseks täiendamiseks ja keeleoskuse arendamiseks. Inglismaa vaatamisväärsustega tutvumine ning erinevate riikide õpetajatega suhtlemine andis uusi kultuuriteadmisi ja kontakte üle Euroopa.


Kaja Belials
GAG inglise keele õpetaja

Tuesday, June 20, 2017

Töövari Toltorpsskolanis (15.-19. mai 2017)

15.-19. mail 2017 viibisin Erasmus+ programmi raames töövarjuna Rootsis (Mölndali linnas), täpsemalt Toltorpsskolanis. Olin töövarjuks Toltorpsskolani lead teacher Ingrid Ahlènile ning külastasin nädala jooksul kõiki tema tunde, võtsin osa workshopist "Makerspace" ning vestlesin õpetajatega koolikorraldusest ja haridussüsteemist Rootsis.


Tutvustan pisut täpsemalt kooli, mida külastasin. Toltorpsskolanis õpivad õpilased 1.-5. klassini. Nende koolis on välja töötatud süsteem, et ühel lennul (nt 4.a + 4.b klass) on kolm klassijuhatajat, kes kõik annavad nendes klassides tunde. Õpetajad, kellega vestlesin, olid selle süsteemiga väga rahul ning plussidena toodi välja tihe omavaheline koostöö, üksteise toetamine ja probleemide efektiivne lahendamine.


Mulle väga meeldisid klassiruumid. Enamustes klassides olid lauad paigutatud gruppidena, mis võimaldasid teha erinevaid rühmatöid. Laudade juurde kuulusid kapid, kus igal lapsel oli nimeline isiklik sahtel, kuhu ta sai jätta õppevahendeid, et koolikott oleks kergem. Tundide pikkus oli keskmiselt 1h ja 20 minutit ning peaaegu kõik tunnid olid integreeritud (nt rootsi keel/loodusõpetus).


Väga avaldas ka muljet kooli IKT pool. Tundides kasutati väga palju SMART-tahvleid (interaktiivne tahvel), samuti olid igapäevases õppetöös iPadid olulisel kohal. Nt loodusõpetuses olid õpiku teemad seotud programmidega iPadis, mis võimaldas õpetajal pärast teema õppimist kontrollida laste teadmisi ning anda lisaülesandeid vastavalt õpilase võimekusele.

Minu Rootsis viibitud nädala jooksul tegelesid õpilased pikema projektiga ehk kirjutasid uurimistööd. Kõik õpilased olid jaganud oma tööd õpetajaga GoogleDrives ning tänu sellele sai pidevalt õpetaja jälgida, kuidas lapsel töö edeneb, samuti kirjutada juurde kommentaare ning juhtida tähelepanu kirjavigadele. See on kindlasti miski, mida kavatsen oma töös edaspidi kasutada.



Kooli juurde kuulus ka armas õueala ning lausa oma väike metsatukk, kus õpilased said vahetundide ajal mängida ja jalutada.
Kuna koolitunni pikkus oli keskmiselt 1h ja 20 minutit, seega iga vahetund kestis 20 minutit ning vahetunni veetsid kõik lapsed õues. Lõunapaus kestis 50 minutit, millest pool aega veedeti söömas ja pool aega jällegi õues.


Koolisööklas oli igal nädalal välja valitud üks köögivili, millest nädala jooksul valmistati erinevaid toite. Väga põnev viis tutvustada lastele mitmekülgset söögitegemist! Lisaks tavatoidule oli koolimenüüs ka rohkelt erinevaid salateid ning tõesti võib öelda, et iga lapse taldrikul oli midagi rohelist. Üllatav oli aga see, et menüüs leidub magustoitu vaid tähtpäevadel.








Teistest erinev päev oli õpetajate koolituspäev,
nimelt võtsin osa workshopist "Makerspace,"mis oli programmeerimiskoolitus. Koolitusel tutvustati erinevaid programmeerimiskeskkondi ning avastuskomplekte.






Paljud keskkonnad ning komplektid olid minu jaoks tuttavad (nt Makey Makey, Lego, Littlebit, Scratch), seega sain koolitusel kaasa rääkida ning meie kooli IKT poolt tutvustada. Rootsi õpetajatele tuli üllatuseks, et meie koolis alustavad õpilased juba 1. klassis arvutiklassis käimist ning meil on eraldi IKT ainekava.

Tänu sellele koolitusele tekkis ka koostööplaan, et vahetada kogemusi ja ideid IKT vallas.



Kokkuvõtteks saan öelda, et Erasmus+ programmi raames töövarjuks olemise kogemus oli igati positiivne ja õpetlik! Sain väga palju uusi ideid, mida oma tundides rakendada, samuti kohtusin toredate Rootsi kolleegidega, kellega koostööd teha. Jäin oma külaskäiguga väga rahule ning soovitan kõigil õpetajatel sellist võimalust kasutada.

Liis Seero
Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja

Saturday, June 17, 2017

Õpetajakoolitus Maltal - "The Playground Classroom: Primary School Language Teaching" 6.07 - 17.07.2015

6.07 - 17.07.2015 oli mul võimalus osaleda Erasmus+ õpetajakoolitusel Maltal. Koolitus kandis nime "The Playground Classroom: Primary School Language Teaching". Toimumiskohaks oli Malta ETI (Executive Training Institute) keskus. Koolituse teemaks oli õpetada õpetajatele erinevaid metoodilisi võtteid keeletundide läbiviimiseks.
Õpetajakoolituse eesmärgiks oli saada uusi teadmisi IKT lõimimise kohta ning metoodilisi võtteid keeletundideks.

Koolituskeskuse kodulehekülje leiate siit: http://www.etimalta.com/

Koolituskeskuse peamised tegevused on järgmised:



Koolitusest lähemalt.

Koolitajaks oli meil väga kogenud õpetaja Josianne Pisani (Josie), kes andis meile kahe nädala jooksul kõiki tunde.
Koolituspäevad olid kõik väga praktilised ning tegemisi täis. Iga päev toimus meil kolm väga sisutihedat tundi, kus kõik tegevused tegime koos läbi. Boonusena oli tundide väline aeg ning nädalavahetused vabad, mistõttu oli võimalik tutvuda ka kohaliku kultuuriga.

Pilt meie koolitusgrupist. Vasakult neljas on meie õpetaja Josianne Pisani.


Järgmisel pildil saate tutvuda ajakava ning tundide teemadega.



Mida see koolitus mulle andis?
Eelkõige väga suure hulga metoodilisi võtteid, mida erinevates tundides kasutada. Algklassiõpetajana vajan tundide huvitavamaks muutmiseks väga palju erinevaid metoodilisi võtteid ja seda see koolitus just andiski. Ma arvan, et see on siiani minu õpetajakarjääri kõige praktilisem koolitus olnud. Iga tund oli alati väga huvitav ja kõik tegevused olid koolitajal nii hästi läbi mõeldud, et kordagi ei hakanud igav. Mõelda, et tal oli vaja sisustada tervelt kaks nädalat.
IKT osas sain samuti juurde palju huvitavaid keskkondi.
Mõned näited teile siin.
http://www.voki.com/    - saab luua virtuaalse tegelase, kes vestleb seda, mida vaja.
http://popplet.com/   -  saab luua rääkivaid pilte
http://www.fotobabble.com/  - saab samuti piltidele jutu juurde lisada
http://newspapertemplate.net/  - saab luua oma ajalehe

Erinevad töölehtede ning õppematerjalide keskkonnad:
http://esl-kids.com/
http://toolsforeducators.com/

Koolituselt tagasi tulles tegin ettekande kolleegidele ning samuti ka kaks sisekoolitust. Ühe sisekoolituse tegin võõrkeelte õppetoolile.
Soovin tänada meie arendusjuhti Kerli Koppelit ning Erasmus+ programmi selle toreda võimaluse eest.

Esitluse koolituse kohta leiate siit.



Maria Malozjomov
GAG klassiõpetaja