Saturday, December 17, 2016

Õpetajakoolitus Iirimaal oktoober 2016 M. Volar


16. oktoobrist kuni 28. oktoobrini oli mul võimalik osaleda Erasmus+ pojekti raames õpirändel Iiri Vabariigis Dublinis. Koolituse teemaks oli "Tehnoloogia kasutamine klassiruumis ja Iirimaa ajalugu ning kultuur". Koolitus oli väga kasulik ning arendav. Tagasitulles tegin ettekande oma kooli õpetajatele.



Koolituse ajal  pidasin päevikut, et oma kogemust kõigi huvilistega jagada.

16. oktoober 2016


Lennuk Iirimaale stardib hommikul kell 6.00 koos vahemaandumisega Frankfurdis. Maandumine ei suju kõige paremini, sest Dublinis on väga-väga tuuline. Infoletist saan teavet, kuidas jõuda kõige paremini Tallaght Maldron hotelli. Umbes kaks tundi sõitu Airport Hopperi nimelise marsruuttaksoga ja olengi hotellis, mis saab minu koduks kaheks nädalaks. Olen hotelli ja toaga rahul: pisut kulunud, aga puhas ja kena. Minu toast avaneb vaade Tallaght staadionile ja taamal laiuvatele Wicklow mägedele.

Loe edasi ja vaata pilte: 
https://drive.google.com/file/d/0B5Ll_4baCJm6ZHluTnBOUllZcEk/view?usp=sharing

Wednesday, December 7, 2016

Motiver pour agir - üheksa koolipäeva Prantsusmaal





Veetsin sel 2015 aasta suvel pea kaks nädalat Prantsusmaal, Montpellier’s, et osaleda Institut Européen de Français’ korraldatud prantsuse keele õpetajatele suunatud suvekursusel nimega “Motiver pour agir” – tõlkes siis tegutsema motiveerimine, või ka motiveerimine, et tegutseda. 

Kursused olid jaotatud kolme alagruppi: conférences ehk loengud, kus käsitleti prantsuse ühiskonda ja riiki puudutavaid üldhuvitavaid teemasid, ateliers ja modules ehk laias laastus töötoad ning seminar-loengud. Viimase kahe alajaotuse piir oli küllalt ähmane, kuivõrd lähenemine käsitletud teemadele oli väga aktiivõppe-keskne, mistõttu ei ülesehituses ega osalejate kaasamise määras suuri vahesid polnud.

Õppetöö toimus üheksal päeval, väga tiheda ajagraafikuga, millega harjumine võttis omajagu aega.

Graafiku ja puht füüsiliste ja füüsikaliste aspektidega on seotud ka minu üks olulisim õppetund: õpilase päev on väga koormav, ja sellest tuleks aru saada.


Kõigepealt paigal püsimisest. Meie tunnid hakkasid pool üheksa või üheksa ning lõppesid kõige varem lõuna paiku ning kõige hiljem poole seitsme ajal, ent enamasti umbes neljast. Tavaline lapse koolipäev niisiis, isegi pikema lõunapausiga, kui meie omadel siin kombeks.

Kui esimese päeva esimene loeng umbes poole peal oli, hakkas keha märku andma, et liikuda oleks tarvis. Liikuda, palun. Liigutada. Palun. Ja see soov ei läinud järgmistel päevadel sugugi üle – päevade kaupa poolteist tundi järjest paigal istuda oli tõeline piin, hoolimata sellest, et mul ei olnud igav. Ma ei istu oma tundides peaaegu kunagi, nii et minu jaoks oli tegu täiesti äraunustatud olukorraga. Nii pean tunnistama, et mõistan nüüd oma õpilaste vastumeelsust paigalpüsimise vastu palju paremini ning püüan teadlikult teha tundides rohkem ringiliikumist nõudvaid harjutusi ja mänge.

Teine asi, mis tõepoolest õppeprotsessile oluliselt kaasa aitas oli õpilase aktiivne kaasamine – seminari või töötoa vorm peletas väsimust palju paremini, kui loenguvorm. 

Montpellier’ kursuste eripäraks tuleb muidugi lugeda ka asjaolu, et oli parajasti erakorraline kuumalaine ning  et tunnid toimusid 17ndast sajandist pärit arhitektuurimälestises, polnud ka konditsioneerita klassiruumides välistemperatuuri 35-st kraadist palju puudu – sellistes oludes pärast lõunasööki loengut kuulata oli tõeline katsumus. Nii keerulisi tingimusi õppimiseks meie lastel õnneks pole, ent siiski aitab vahetu kogemus paremini aru saada, kui oluline on tunni struktureerimine sellisel viisil, et ka kaheksanda tunni ajal see teismeline, kes on unine, eelmises tunnis kahe saanud ja mures, et ei jõua pärast õigele rongile, suudaks hetkeks kõik selle unustada ja kaasa teha.

Teine õppetund: õpilase nahas olemine on puhas rõõm, kui sul on lubatud katsetada, küsida, eksida, esimese hoobiga mitte aru saada. Ja kui suudetakse luua keskkond, kus iga õpilase arvamus tundub oluline.


Kui sedasorti isiklikku laadi põhitõdedele kinnitust toovad tõsiasjad kõrvale jätta ja konkreetsest õpisisust rääkida, siis pakutud moodulite valik oli mitmekülgne ja teemad huvitavad, ning üldiselt jäin tundidega rahule. 
Eriti tuleks esile tõsta Sophie La Tour’i, kelle uute tehnoloogiate kasutamisele suunatud seminarid ja töötoad mõjusid väga värskelt, kompetentselt, inspireerivalt, ent samas tasakaalukalt. Samuti olid väga head grupidünaamika ja suulise eneseväljenduse arendamise teemalised seminarid, nagu ka prantsuse keele arengule ja loomingulisele kirjaliku eneseväljendusele pühendatud seminarid Leila Tounsi’ eestvedamisel. 
Veel pakuti ideid grammatika õpetamiseks mängude, koomiksite ning reklaamide abil ning samuti toimus õpituba prantsuse laulude kasutamise kohta tunnis, ent teemade intrigeerivusest hoolimata jäid need eelmainitud õppejõudude loengutest vähempakkuvaks.

Sain tõepoolest väga kasulikke viiteid tohutule hulgale ressurssidele, mille eest olen tänulik nii õppejõududele kui koolitusel osalenud kolleegidele (huvilistele on valik nendest leitav lingilt http://opetajamarkmed.blogspot.com.ee/2016/01/des-liens-utiles.html?view=magazine). 
Aga eriti tänulik olen selle eest, et mul oli võimalik kohtuda prantsuse keele õpetajatega nii erinevatest paikadest ja rääkida prantsuse keelt. Vestelda, vahetada teadmisi, kogemusi, analüüsida, võrrelda. Õpetajale, kes põhiliselt räägib õpetatavat keelt oma õpilastega, on kaks nädalat kultuuri- ja keelekümblust väga vajalik, väga oluline asi. Hea meel, et see võimalikuks sai. Aitäh, Kerli Koppel, Gustav Adolfi gümnaasium, Erasmus Pluss.


Eeva-Kaarin Ots, Gustav Adolfi gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja




Monday, March 21, 2016

GEOTHNK 2015 suvekool - töö ja puhkus käsikäes lummavas Kreekas



 Möödunud aasta suvel osalesin Erasmus+ projekti raames GEOTHNK suvekoolis Ateena külje all Attika maakonna idarannikul Kreekas. Suvekool kestis 5.-10.juulini 2015 ja jättis kustumatu mulje professonaalse ja sõbraliku korraldusmeeskonna (eks kreeklaste külalislahkus ja avatus ole kuulus igal pool maailmas), läbimõeldud ja kasuliku programmi ning muidugi ka ühtehoidva ning motiveeritud osalejategrupi tõttu.

GEOTHNK 2016 osavõtjad ettekannet kuulamas (Autorifoto, 2015)

Eks viimane oli tingitud just sellest, et osalejaid oli vaid seitse (Soomest, Rumeeniast, Kreekast, Serbiast ja mina Eestist). See aitas kiirelt kohaneda ja tundma õppida kõiki osalejaid - nende tausta ja kogemust seoses ruumilise mõtlemise ja erinevate praktikate rakendamisel.



                                                
Osalejate seas oli lisaks üldhariduskoolide õpetajatele ka rakendushariduse õppejõude ja tudengeidki. Ka erialad varieerusid loodusainetest kuni tehnoloogiateaduste ja isegi humanitaaraineteni. Suvekooli korraldusmeeskond ja koolitajad olid oma ala professionaalid Kreeka ülikoolidest, arendus- ja teaduskeskustest.
                                                   
Suvekool keskendus uute IKT-võimaluste tutvustamisele ja rakendamisele ruumilise mõtlemise arendamiseks klassiruumis. Palju pöörati rõhku ka kogemuste jagamisele nii koolitajalt osalejatele, aga ka osalejate endi vahel. Koolitajad olid väga huvitatud osalejate kogemusest, mida koostöös IKT-vahenditega ruumilise mõtlemise vallas on oma senises töös rakendanud. Koos analüüsiti, millised on olnud suuremad õnnestumised ja tagasilöögid ning kuidas seniseid IKT teadmisi/võimalusi edaspidi paremini rakendada.

Alljärgnevalt olen välja toodnud mõned huvitavamad veebipõhised keskkonnad, -programmid ja portaalid, mida suvekooli käigus tutvustati:
  • Haridusportaal Open Discovery Space, kus on väga palju õpetajate ja metoodikute poolt koostatud praktilisi õpiobjekte, mida saab erinevate ainetundide (mitte ainult loodusteadused) edukalt kasutada.

  • TES - The Largest Network of Teachers in the World - pakub samuti hulgaliselt erinevaid õppematerjale, mida tunnis edukalt rakendada.
  • 3D modelleerimist saab harjutada Google Sketchup´ga - vabavaraline versioon on vaja vaid arvutisse installeerida.

  • Interaktiivsete kaartide koostamiseks on mitmeid erinevaid platvorme, kuid NatGeo MapMaker Interactive, Scribble Maps ja AnimMaps võivad olla vaheldust pakkuvad alternatiivid, kus samuti on kõik peamised tööriistad ja huvitavad visualiseerimise võimalused enda kaardi koostamiseks käepäraselt olemas.

  • National Geographic’ pakub hariduslikul eesmärgil ka erinevat informatsiooni ja materjale - NatGeo Education.

  • Erinevaid interaktiivseid kaarte on võimalik vaadata, analüüsida ja ka osaliselt allalaadida mitmetest haridus- ja teadusportaalidest, kus on koostatud erinevad kasulikud kaardikogud - European Atlas of The Seas, Old Maps Online, USGS satelliidipiltide kogud. 

  • Suurepärane viis statististiliste näitajate põnevast esitlemisest saab, kui kasutada koolitunnis interaktiivset statistikaportaali GapMinder, mida suvekoolis soovitasid soojalt meie põhjanaabrid Soomest.

  • Põnevaid mõistekaarte saab luua rakendusega BiggerPlate.

  • Koostöös mitme erineva portaaliga on loodud ruumilise mõtlemise arendamiseks nooremate õpilaste hulgas ka mänguline Plan It Green keskkond, kus saab erinevaid keskkonnaalaseid põhimõtteid ja tegevusi (näiteks linnaplaneerimine, rohelise tehnoloogia kasutamine jne) õpilastele mängu abil tutvustada.

  • Päris tõsisema ruumiandmete töötlemise, visualiseerimise ja analüüsiga saab tutvust teha kasutades geograafilist infosüsteemi QuantumGIS, mis on võimalik kõigil huviliselt tasuta internetist allalaadida.

Suvekoolis pidi iga osaleja koolituse lõpuks koostama praktilise õpiobjekti, et siduda oma õppeaine ruumilise mõtlemise ja uusimate IKT võimalustega selle arendamiseks. Minul valmis õpiobjekt - Case Study on Mapping Flood Risk (Projektõpe - üleujutusriski kaardistamine) - 11.klassi õppekava silmas pidades. Valminud õpiobjekt seob koostöös erinevate IKT võimalustega loodusgeograafia atmosfääri kliimamuutuste ja hüdrosfääri üleujutuste teemad üheks suuremaks õpiprojektiks. Õpilased peavad kriitilised hindama ja analüüsima erinevaid infoallikaid, koondama ruumiandmed ja neid analüüsima ning lõpetuseks visualiseeruma oma tulemused.

Kuigi suvekool oli ette nähtud ennekõike osalejate professionaalse arengu toetamiseks, lõi suvekool võimalused ka inglise keelseks praktikaks, uute koostööalaste sidemete loomiseks (näiteks potentsiaalsed eTwinningu projektide partnerid) ja ka kohaliku kultuuriga tutvumiseks (vahemereline kliima ja loodus, erinevad muuseumikülastused, ringkäigud). 
  Emotsionaalne giid Ateena Akropolise muuseumis (Foto Jukka Ervasti, 2015)
Pole head ilma halvata ja vastupidi - nimelt piinas kogu suvekooli gruppi hotelli ebastabiilne internetiühendus, mis kulmineerus viimase otsustava õhtu interneti totaalse streigiga. Suvekooli meeskond leidis aga kiiresti lahenduse ja nii pakkisime ennast bussi ja sõitsime kohalikku kooli, kus saime lisaks oma töö lõpetamisele tutvuda ka väga esindusliku näitega Kreeka koolisüsteemist. Kooli juures tegeleb haridus- ja teadusarenduskeskus, kelle kaasabil on koolile näiteks ehitatud oma observatoorium, mida meil õnnestus ka külastada.

Kohaliku kooli külastus (autorifoto, 2015)
                                                            
Lummav vahemereline kliima ja maastik, päevamatk Kreeka looduses.
Õppimiseks avatud ja sõbralikku õhkkonda aitasid kindlasti luua ühised lõuna- ja õhtusöögid koos osalejate ja koolitajatega. Samuti ekskursioonid ja õhtused jalutuskäigud kohalikus väikelinnas, põnev Geopeituse mäng, mis nii mõnelegi oli uudne kogemus, ja huvitavad arutelud hotelli terassil mahedas Kreeka suveöös peale töist koolituspäeva.

Lisaks kogusin igal vabal hetkel kohaliku floora näidiseid, millest edukamalt säilinud eksemplarid on leidnud koha herbaariumis, mida saab edukalt kasutada vahemerelise kliima ja looduse teema juures ainetunnis. Videodest on valminud lühike ülevaade ja samuti saab edaspidi ainetunnis näidata ka reisil tehtud pildimaterjali Kreeka maastikust ja taimestikust tunni ilmestamiseks.



GEOTHNK 2016 suvekooli lõpetajad ja meeskond Ateena Akropolises.
Kokkuvõtteks võin öelda, et minu kogemus möödunud suve väliskoolitusega oli läbi ja lõhki positiivne - organiseeritus oli väga heal tasemel nii siin Eestis kui ka kohapeal, programm läbimõeldud ja asjalik, meeskond sõbralik, osalejad abivalmid ning toetavad ning toimumiskoht vapustav. Soovitan kõigil julgelt väliskoolitustel osaleda!

Ele Pidmann,
Gustav Adolfi Gümnaasiumi geograafiaõpetaja

Monday, February 22, 2016

Töövarjuks Västerasis

Töövari

Oli aasta siis 2000 viisteist
Ei teadnud keegi meist, mis täpselt ootab ees
seal Läänemere loksuvas vees
Lainetavas soolvees Romantika mind kandis
kuniks Rootsimaale randus
Kell pool kolm, Stockholm, mind raudteejaamas tervitas
ma täitsa üksi, ei kellegagi koos, tund sõitu - hei Västeras
God kväll vaikselt sõnasin ma Barclay hotellis
reisist väsind, õhtuks sauna tellis

Ma Västerasi sattunud, maa lumega oli kattunud
ma janunesin uute teadmiste järgi
Tegin lumel Eesti meeste jälgi
ma ei tulnud siia nälgima, ei mingit dieeti
silmitsesin Rudbeckianska gymnasieti.
Jätke meelde nüüd see nimi - Peeter
küll ainult ühe e-ga ja ühe x-ga
Peter Jexby - tegu viisaka ja viksiga
Ma ei tulnud siia temaga mängima
vaid Rootsi kolleegi jälgima

Suhtlus keeleks käed ja jalad
läbi käidud said kõik alad, hooned, majad
Me ei mõistnud teineteise emakeelt
me ei muutnud meelt, kasutasin inglise keelt
Peter nimelt kehalise õpetaja
hariduselt pedagoog, ülikooli lõpetaja

Neil võimlas kasutada oma klassiruum
ei olnud just väga suur see puur
kõik IKT vahendid ootasid reas
ole mees, kasuta, kõik kinni on peas

Õhtuti igav mul ei olnud
unega võidelda ei tulnud
sest päevad olid sisukad ja pikad
söömata jäid kõik pirukad ja sihvkad
Igal õhtul leidis miskit aset
muudkui tõstis Erasmus taset
Suheldud ja einestatud kooli juhtidega
bussijuhtidega aega polnud

Kolmapäeva õhtul kolmekesi
külmunud, jäätunud, allikavesi
libiseval hallijääl, jäätunud jäähokit
kohtunik vilistas, kui tehti sohki
Viimse päeva hommikul
päris ehtsal koidikul
klassikat, uisusammu vahelduvat
Higistasin mitmeid liitreid
suusa pidama sai kliister

Mida kõike see mulle andis
edasi mind kandis
nägin kuidas Rootsimaal
töötab arvuti ja rüperaal
võtsin kaasa, omandasin infot
tõin kaasa kodukandi kooli
harisin ka teisi pooli
täienes portfoolio

Mis kõige ägedam, Rootsi nõnda lähedal
võõrustasin Peterit ühel sügisnädalal
Ta tuli vastukäigule
suurima hea meelega võtsin käigu vastu.
Viisin Peteri mängule FC Flora - Nõmme Kalju
rahvast oli jube palju
sealt suhteliselt otse, jalgpallisussiga
linnas kahekordse bussiga
teletorn, Pirita, Lasnamäel maju palju

Soojalt soovitan ma võtta
ette sedasorti retke
avardab su silmaklappe
neid Eestis saadud tarkusi nappe
ei pea imeme pastakat või näppe
kasuta julgelt igasugu äppe

Martin Salong

Gustav Adolfi Gümnaasium