19.-25. märtsini 2017 viibisin Erasmus+
programmi raames töövarjuna Barcelonas, koolis nimega Institut Montserrat.
Nädal Kataloonia suurimas linnas ning üheks piirkonna parimaks kooliks loetavas
õppeasutuses andis mulle hulgaliselt hindamatuid muljeid ja kogemusi ning
kasulikke nippe, mida saan enda tundides kasutada.
Nädala jooksul külastasin inglise keele
tunde, vestlesin õpetajate ning juhtkonna liikmetega koolikorraldusest ning
külastasin ka Kataloonia Haridusministeeriumit, et saada selgem pilt kogu Kataloonia
haridussüsteemist.
Kõigepealt pisut koolist, mida külastasin.
Institut Montserrat asub Barcelona kesklinna läheduses, elamurajoonis, mille
elanikud on kõrgemast keskklassist ning seetõttu on vanemad valdavalt huvitatud
oma lapsele võimalikult hea hariduse pakkumisest ning õpilased motiveeritud
head haridust omandama. Kool tähistab õige pea oma 75.aastapäeva ning seal õpib
pisut üle 800 õpilase ning töötab ca 60 õpetajat. Kooli kirjeldatakse sõnadega secondary school, mis meie mõistes
tähendab sisuliselt põhi- ning keskkooli. Põhikooli osas (mis on
haridussüteemis kohustuslik) on neli astet (12-16-aastased õpilased) ning
gümnaasiumi-osas (mis on vabatahtlik) lisaks kaks astet/klassi (17-18-aastased
õpilased). Väga huvitav on viis, kuidas kool omale õpilasi saab. Nimelt
esitavad vanemad kohalikule haridusministeeriumile avalduse, et soovivad oma
lapse sellesse kooli panna. Mingisuguseid sisseastumisteste ei ole, kuid
õpilased võetakse vastu punktisüsteemi alusel, kusjuures punkte annavad tegurid
nagu elamine kooli piirkonnas, õdede-vendade olemasolu ning kus nemad koolis
käivad, vanemate sissetulek jne.
Tunnid kestavad Institut Montserrat's 60
minutit ning õpetajad liiguvad ühest klassiruumist teise õpilaste juurde. See
tähendab seda, et vahetunde kui selliseid ei eksisteeri (välja arvatud
30-minutiline lõunapaus), vaid ühe tunni lõppedes on pausiks mõeldud nii palju
aega, kui kiiresti õpetaja jõuab oma asjad võtta ja uude klassiruumi
"kolida". Kohe esimesel päeval
kooli külastades märkasin huvitavat süsteemi, kuidas hilinejatega tegeletakse.
Nimelt kontrollitakse hilinejaid esimesse tundi nii, et välisukse juures on
õpetaja ning märgib hilinejad üles. Hilinejaid tundi ei lubata, vaid nad peavad
suunduma raamatukokku, kus nad teevad õpetaja järelvalve all iseseisvat tööd.
Kui selliseid iseseisva töö tunde tekib õpilasel korduvalt, määratakse talle
noomitus ning edasi järgneb vestlus vanemaga.
Koolis ei ole meie mõistes õppesuundi, kuid
gümnaasiumi osas kujundavad õpilased endale ise õppesuuna, valides neid
huvitavad valikained. On kohustuslikud ained (katalaani keel, matemaatika,
inglise keel, filosoofia) ning neile lisaks valivad õpilased valikaineid (näit.
prantsuse või itaalia keel, keemia, sotsioloogia jne). Klassides on ca 30-32
õpilast ning võõrkeeli õpetatakse gümnaasiumis tasemepõhistes keelegruppides
(15-16 õpilast). Ka põhikoolis on keelegrupid, kuid need pole tasemepõhiselt
jaotatud.
Nii põhikoolis kui gümnaasiumis on
õppeperiood jagatud kolme trimestrisse ning iga trimestri lõpus panevad kõik
aineõpetajad välja koondhinde, millele lisavad ka lühikese sõnalise
kommentaari.
Külastades erinevaid inglise keele tunde,
jäi silma see, et õpetajatel on oma aines väga palju vabadust ja otsustusõigust.
Eksisteerib küll loomulikult üldine õppekava, kuid see, kuidas selle tingimusi
täita, on iga õpetaja enda otsustada. Näiteks saab õpetaja valida, kas ja mil
määral ta näiteks ühes või teises keelegrupis õpikut kasutab. Minul õnnestus
vaadelda vaid ühte tundi, kus õpetaja kasutas õpikut. Hakkas silma, et väga
palju tehakse inglise keele tundides esitlusi. Esitlused olid väga erinevatel
teemadel (legendid, müüdid, kuulsad kultuuritegelased, naisleiutajad jne.). Huvitava seigana jäi silma, et ühe
60-minutilise tunni jooksul tegeletakse ühe asjaga: olgu selleks siis sõnavara
harjutused, esitlused, arutelu vms. Kõige tavapäratumaks kogemuseks oli minu
jaoks tund, kus õpilased laulsid 60 minutit inglisekeelseid laule, mille nad
ise Youtube'ist valisid.
Kuna samal nädalal viibisid Institut
Montserrat's veel õpilasgrupid Saksamaalt, Prantsusmaalt ning Hollandist,
õnnestus mul nendega liituda erinevatel väljasõitudel, mille raames nägin seda,
kuidas õppekäikusid organiseeritakse ja läbi viiakse. Õppekäikudeks tehakse
muljetavaldav eeltöö: mõeldakse välja erinevaid tegevusi ja ülesandeid, mille
õpilased peavad täitma ning väljasõidul olles tagatakse, et need ülesanded
saaksid turvaliselt täidetud. Kokkuvõttes oli huvitav jälgida, kuidas õpetajad
nii enda kui võõraid õpilasi õppekäigul juhendasid, suunasid ning jägisid.
Kuna minu koolipäevad lõppesid enamasti
kell 13.30, oli mul meeldiv võimalus omapäi Barcelonaga tutvuda. Barcelona
jättis mulle äärmiselt sümpaatse ning koduse mulje. Kuigi tegemist on meie
mõistes suurlinnaga, on siiski kõik käe-jala juures ning kogu linn tundub
kompaktsena. Samas on erinevad linnaosad väga eriilmelised ning pakuvad
erinevaid elamusi. Nädal Barcelonas tekitas igal juhul tunde, et soovin sinna
kindlasti kunagi tagasi minna.
Kokkuvõtteks saan seega öelda, et Erasmus+
programmi raames ette võetud õpiränne õigustas ennast igati ning soovitan
kindlasti kõigil õpetajatel seda võimalust kasutada. Ühelt poolt õppisin uusi
nippe, mida tundides kasutada ning teiselt poolt sain kinnitust oma
põhimõtetele võõrkeelt õpetades. Seega, jäin oma külaskäiguga Barcelonasse ning
Institut Montserrat'sse väga rahule.
Henrik Salum
Gustav Adolfi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja
