Wednesday, March 29, 2017

Barcelonas teadmisi omandamas (19.-24.märts 2017)

19.-25. märtsini 2017 viibisin Erasmus+ programmi raames töövarjuna Barcelonas, koolis nimega Institut Montserrat. Nädal Kataloonia suurimas linnas ning üheks piirkonna parimaks kooliks loetavas õppeasutuses andis mulle hulgaliselt hindamatuid muljeid ja kogemusi ning kasulikke nippe, mida saan enda tundides kasutada. 

Nädala jooksul külastasin inglise keele tunde, vestlesin õpetajate ning juhtkonna liikmetega koolikorraldusest ning külastasin ka Kataloonia Haridusministeeriumit, et saada selgem pilt kogu Kataloonia haridussüsteemist.

Kõigepealt pisut koolist, mida külastasin. Institut Montserrat asub Barcelona kesklinna läheduses, elamurajoonis, mille elanikud on kõrgemast keskklassist ning seetõttu on vanemad valdavalt huvitatud oma lapsele võimalikult hea hariduse pakkumisest ning õpilased motiveeritud head haridust omandama. Kool tähistab õige pea oma 75.aastapäeva ning seal õpib pisut üle 800 õpilase ning töötab ca 60 õpetajat. Kooli kirjeldatakse sõnadega secondary school, mis meie mõistes tähendab sisuliselt põhi- ning keskkooli. Põhikooli osas (mis on haridussüteemis kohustuslik) on neli astet (12-16-aastased õpilased) ning gümnaasiumi-osas (mis on vabatahtlik) lisaks kaks astet/klassi (17-18-aastased õpilased). Väga huvitav on viis, kuidas kool omale õpilasi saab. Nimelt esitavad vanemad kohalikule haridusministeeriumile avalduse, et soovivad oma lapse sellesse kooli panna. Mingisuguseid sisseastumisteste ei ole, kuid õpilased võetakse vastu punktisüsteemi alusel, kusjuures punkte annavad tegurid nagu elamine kooli piirkonnas, õdede-vendade olemasolu ning kus nemad koolis käivad, vanemate sissetulek jne.


Tunnid kestavad Institut Montserrat's 60 minutit ning õpetajad liiguvad ühest klassiruumist teise õpilaste juurde. See tähendab seda, et vahetunde kui selliseid ei eksisteeri (välja arvatud 30-minutiline lõunapaus), vaid ühe tunni lõppedes on pausiks mõeldud nii palju aega, kui kiiresti õpetaja jõuab oma asjad võtta ja uude klassiruumi "kolida".  Kohe esimesel päeval kooli külastades märkasin huvitavat süsteemi, kuidas hilinejatega tegeletakse. Nimelt kontrollitakse hilinejaid esimesse tundi nii, et välisukse juures on õpetaja ning märgib hilinejad üles. Hilinejaid tundi ei lubata, vaid nad peavad suunduma raamatukokku, kus nad teevad õpetaja järelvalve all iseseisvat tööd. Kui selliseid iseseisva töö tunde tekib õpilasel korduvalt, määratakse talle noomitus ning edasi järgneb vestlus vanemaga.

Koolis ei ole meie mõistes õppesuundi, kuid gümnaasiumi osas kujundavad õpilased endale ise õppesuuna, valides neid huvitavad valikained. On kohustuslikud ained (katalaani keel, matemaatika, inglise keel, filosoofia) ning neile lisaks valivad õpilased valikaineid (näit. prantsuse või itaalia keel, keemia, sotsioloogia jne). Klassides on ca 30-32 õpilast ning võõrkeeli õpetatakse gümnaasiumis tasemepõhistes keelegruppides (15-16 õpilast). Ka põhikoolis on keelegrupid, kuid need pole tasemepõhiselt jaotatud.

Nii põhikoolis kui gümnaasiumis on õppeperiood jagatud kolme trimestrisse ning iga trimestri lõpus panevad kõik aineõpetajad välja koondhinde, millele lisavad ka lühikese sõnalise kommentaari.
Külastades erinevaid inglise keele tunde, jäi silma see, et õpetajatel on oma aines väga palju vabadust ja otsustusõigust. Eksisteerib küll loomulikult üldine õppekava, kuid see, kuidas selle tingimusi täita, on iga õpetaja enda otsustada. Näiteks saab õpetaja valida, kas ja mil määral ta näiteks ühes või teises keelegrupis õpikut kasutab. Minul õnnestus vaadelda vaid ühte tundi, kus õpetaja kasutas õpikut. Hakkas silma, et väga palju tehakse inglise keele tundides esitlusi. Esitlused olid väga erinevatel teemadel (legendid, müüdid, kuulsad kultuuritegelased, naisleiutajad jne.).  Huvitava seigana jäi silma, et ühe 60-minutilise tunni jooksul tegeletakse ühe asjaga: olgu selleks siis sõnavara harjutused, esitlused, arutelu vms. Kõige tavapäratumaks kogemuseks oli minu jaoks tund, kus õpilased laulsid 60 minutit inglisekeelseid laule, mille nad ise Youtube'ist valisid.

Kuna samal nädalal viibisid Institut Montserrat's veel õpilasgrupid Saksamaalt, Prantsusmaalt ning Hollandist, õnnestus mul nendega liituda erinevatel väljasõitudel, mille raames nägin seda, kuidas õppekäikusid organiseeritakse ja läbi viiakse. Õppekäikudeks tehakse muljetavaldav eeltöö: mõeldakse välja erinevaid tegevusi ja ülesandeid, mille õpilased peavad täitma ning väljasõidul olles tagatakse, et need ülesanded saaksid turvaliselt täidetud. Kokkuvõttes oli huvitav jälgida, kuidas õpetajad nii enda kui võõraid õpilasi õppekäigul juhendasid, suunasid ning jägisid.

Kuna minu koolipäevad lõppesid enamasti kell 13.30, oli mul meeldiv võimalus omapäi Barcelonaga tutvuda. Barcelona jättis mulle äärmiselt sümpaatse ning koduse mulje. Kuigi tegemist on meie mõistes suurlinnaga, on siiski kõik käe-jala juures ning kogu linn tundub kompaktsena. Samas on erinevad linnaosad väga eriilmelised ning pakuvad erinevaid elamusi. Nädal Barcelonas tekitas igal juhul tunde, et soovin sinna kindlasti kunagi tagasi minna.

Kokkuvõtteks saan seega öelda, et Erasmus+ programmi raames ette võetud õpiränne õigustas ennast igati ning soovitan kindlasti kõigil õpetajatel seda võimalust kasutada. Ühelt poolt õppisin uusi nippe, mida tundides kasutada ning teiselt poolt sain kinnitust oma põhimõtetele võõrkeelt õpetades. Seega, jäin oma külaskäiguga Barcelonasse ning Institut Montserrat'sse väga rahule.


Henrik Salum
Gustav Adolfi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

No comments:

Post a Comment