Erasmus+ programmis sisaldus nõue, et arendataks digiteadmisi, ise olin huvitatud oma keele- ja kultuuripagasi täiendamisest. Sobiva õppeprogrammi leidmiseks alustasime Kerli Koppeliga tööd juba 2015 kevadel. Lõplik valik sai tehtud 2016 alul - Perpignani Ülikooli juures toimuv täienduskoolitus õpetajatele ja õppejõududele.
Reisi ettevalmistused laabusid tänu Kerli asjaajamisele kenasti, ise pidin täitma ankeedi ja kirjutama vaid mõned meilid.
Koolitus toimus 10.- 22.juuli, tanspordivahenditeks takso - lennuk -lennuk -takso - rong - lennuk ja 10 tundi peale starti saabusingi ülikooli ühiselamusse. Campus ja ülikool olid tuttavad, sest olin 15 aastat tagsi olnud koolitusel samas kohas. Kuumus oli tappev, saabudes 40 kraadi, esimesel kolmel ööl magasin vaid mõned tunnid.
Õppetöö toimus iga päev kell 8.40 - 13.30, programmi nimi oli "Õpetamise tehnikate arendamine ja uued didaktilised vahendid". Programm koosnes 7 eri moodulist, mida algselt pidid juhendama eri õppejõud erinevatest ülikoolidest ja keeltekeskustest, kuid lõpuks oli kokku 4 õppejõudu Perpignani Ülikoolist ja Madridi keeltekeskusest.
Iga moodul oli omaette huvitav, aga suurim kasu mulle isiklikult oli töö audiovisuaalsete materjalidega. Mõne mooduli puhul oli kõige huvitavamaks asjaks hoopis õppejõu isik, silmaring ja kogemuste edasiandmine.
Õppurite grupp koosnes 14 kooliõpetajast ja ülikooli õppejõust, 4 kasahhi, 2 hispaanlast, 1 katalaan, 1 hollandlane, 1 ameeriklane, 1 sakslane, 1 austerlane, 1 ungarlane, 1 korealane, 1 eestlane.
Igale koolipäevale järgnes võimalus osaleda kultuuriprogrammis või välasõidul randa. Seega sai käidud nii mõnelgi ekskursioonil (nt Barcelona) degusteerimisel, presentatsioonil kui 5 korda Vahemeres ujumas. Lisaks ka kinoõhtutel ja linnaekskursioonidel ja kontserdil, kus korraldusega kaasnes lõunamaine kellaaja tundmine.
Eraldi mainimist väärib rahvuspüha ehk 14.juuli väljasõit (õppetööd ei toimunud) koos suveülikoolis osalenud noortega ühte väiksesse külla, kus kohalik vallavanem korraldas koos kommuuniga peo: jalgpall noorte vahel, grill lambalihast ja kohalikest vorstidest, veidi puuvilju ja veini ja palju suhtlemist kohalike elanikega. Kahjuks tuli õhtul ühiselamusse naastes ka uudis elu pahupoolelt - terrorünnak Nice's (Nizzas) ja koduste paanika, sest minagi olin ju Lõuna-Prantsusmaal, kuigi Hispaania piiri ääres, mitte Itaalia piiri ääres, aga Eestist vaadates peaaegu samas kandis.
Ka tagsisõit ei olnud probleemideta ja jälle terrori pärast: Barcelona lennujaamas sain sõnumi, et München-Tallinn lend jääb ära, Münchenise saabudes pakuti hotelli (samal ajal oli sealgi terrorirünnak, aga reisijatele ei öeldud midagi), aktiivselt peale käies ja lennujaamatöötajate soosimisel õnnestus saada Helsingi lennule ja veel öise lennuga Tallinna.
Kokkuvõtet kirjutades jäävad õnneks esile ikkagi positiivsed asjad, nagu kasulikud asjad õppetöös, kultuurielamused ja uued tuttavad.
Esitlus ja fotod on kättesaadavad siit.
No comments:
Post a Comment