Sunday, June 17, 2018

3.-8. juuli 2016 Erasmus+ koolitusel “Developing an Engaging Science Classroom”

2016 aastal viibisin Erasmus+ koolitusel  Kreekas, Atika maakonnas Vahemere ääres paiknevas Golden Coast hotellikompleksis. Atika asub Kreeka lõunaosas ja juulikuu selles piirkonnas on väga palav- juuli lõpuks tõusevad temperatuurid 37-40 kraadini varjus. Meie sealviibimise ajal oli 34-38 kraadi varjus ja  öösel kell pool üks ekskursioonilt tulles näitas 28 kraadi. Meie puhkekeskus oli äärmiselt lopsaka taimestikuga ja igal hommikul õue astudes oli rohi märg, kuid siin seal põõsast paistvad kastmisvoolikute otsad olid selle roheluse ja märja rohu tegelikud tagajad.

Hotellikompleksi territooriumi taimestik          Taimestik Poseidoni templi ümbruses
Väljaspool puhkekeskust oli taimestikus väga palju sukulente ja teisi kõrbetele
omaseid liike.Pinnas on kivine, kliima põuane  ja tasast põllumajanduseks sobivat maad
üsna vähe. Ometi on Atika maakond olnud Kreeka ajaloos tähtsal kohal, sest see on rikas
maavarade poolest (hõbe, seatina, marmor) ja meresõiduks sobiva asendiga. Piirkonda
jääb Kreeka pealinn Ateena oma kuulsa akropoliga ning suur hulk teiste kunagiste linnade
ja suurehitiste varemeid.
Kohale jõudmiseks tuli lennata Tallinnast lennukiga Frankfurti ja siis Ateena lennukile
ümber istuda. (Kõigile, kes pole Frankfurdi lennujaamas käinud - tegemist on väga suure
lennujaamaga. Minu kahe lennu vahe oli 45 minutit ja jõudsin järgmisele lennule väga napilt
ning ainult seetõttu, et lennuk väljus samast terminalist, sest kõigepealt tuli muudatus ja
lennuk ei peatunud selles väravas, mis oli välja kuulutatud, vaid jäi keset lennuvälja seisma
ja meile tuli vastu buss, mis ootas rahulikult kuni kõige viimane liikumisraskustega inimene
oli ka peale saanud ja siis viis terminali. Terminalis panin juba pooljoostes edasi (kõik suunad
ja sildid on väga head (lihtsalt vahemaad on sadades meetrites või lausa kilomeetriga), kuid
kui ma jõudsin õigesse väravasse, siis seal oli silt, et värava muudatus ja tuleb minna 15
väravat tagasi. Ja see ei ole Tallinna lennujaam, kus värava vahe on 10 meetrit ….
Ateena lennujaamas maandudes võtsin takso, sest kuigi Maratoni linnani oleks saanud
sõita kohaliku bussiga oli esimese hooga kreeka keelse kirjapildi mõistmine veidi keeruline
(näiteks sõna kreeka kohalik kirjapilt Κρήκα).
Kohale jõudsin pühapäeva hommikul ja kuni kella kuueni õhtul oli mul aega, et tutvuda '
hotellikompleksi ja rannaga, sest rand asus kohe hotelli taga. Rannikul on ridamisi hotelle,
kõik ehitatud ranna äärde ja kõigil on endale kuuluv rannaosa äramärgitud. Meie rannaosas
oli pidevalt valves lipsu ja viigipükstega turvamees.
Hotell ise on spetsialiseerunud kõik hinnas teenusele st. müüakse ainult selliseid pakette,
kus on sees nii ööbimine, kui ka 3 korda päevas bufee stiilis toitlustamine. Avatud on baarid,
milles olevad joogid on samuti kõik hinnas ja hotelli  käepaela olemasolul ei seata tarbimisele
mingeid piire. Lisaks on hinna sees näiteks tenniseväljakud ja lasteüritused, teatrietendused
(kompleksis kohapeal olemas 120 kohaline teatrimaja), mida organiseerivad hotelli töötajad.
Spetsiaalselt on olemas töötajad, kes käivad ja pakuvad ennast tennisepartneriks või teevad
ettepaneku sulgpalli või ping-pongi mängida.
Vesi rannas oli 28 kraadi ja väga soolane. Võis rahulikult ujuda tund aega järjest ja külm ei hakanud.
Esimene päev
Esimene päev möödus rannas ujudes ja päevavarju all mõnuledes. Kell 18.00 oli esimene
kokkusaamine korraldajatega ja see toimus hotelli teatrisaalis. Tutvustati osalejaid ja meie järgmiste
päevade koolitajaid. Osalejaid oli kokku 18, neist 3 soomlast, 4 kreeklast, 2 rootslast, 2 poolast ja
6 rumeeniast. Teatrisaal määrati igapäevaseks kohtumiskohaks ja järgmisel hommikul pidime
kohtuma kell 10.00
Teine päev (esmaspäev)
Olin teatrisaali ees kohal 10 minutit enne kella 10 ja minuga ühel ajal jõudsid sinna soomlased.
Kella kümneks ei olnud kedagi kohal, umbes veeran üheteistkümnest hakkas vaikselt ka teisi
tulema ja 10.40 ilmusid ka korraldajad. Ja selline hommiku alustamine kordus iga päev.
(Lõpuks ei tulnud ka meie enam kella kümneks.)
Hommik algas mitmete harjutustega laval, kus elukutseline näitlejate koolitaja Menelaos Sotiriou
õpetas ja harjutas laval liikumist.
CERNist oli kohale kutsutud kolm seal töötavat  füüsikut Angelous Alexopoaulos, Helena Gonzales
ja Stephen Preece, kes andsid meile neljatunnise ülevaate CERNi tööst ja väikseimate osakeste
avastamise edusammudest. Loengud olid vahepausidega, kus meile tehti lavalise liikumise harjutusi.
Seejärel pidime ise välja mõtlema ministsenaariume teatuslike probleemide kujutamiseks ja neid
grupis lavastama ning teistele ette kandma.

Õhtupoolikul toimus väljasõit Sounio neemele Poseidoni templi  varemetesse ja seejärel õhtusöök
merekaldal asuvas kalarestoranis, kus lauad olid asetatud rannale, lõõtsamees mängis ja pimenevas
õhtus hakkas teiselpool lahte Poseidoni templi varemete valgustus tööle, pannes lahesopis vee
hõbedaselt kumama. Õhtusöök oli viiekäiguline ja pearoaks oli terve kala (pea ja sabaga)
küpsetatult igaühe taldrikul.
Kolmas päev(teisipäev)

Meie koolituse teemaks pidi olema teadus ja loovus ja kolmanda päeva hommikul saime teada,
kuidas sellel koolitusel neid ühendada kavatsetakse. Meile anti korraldus eile kuuldud teoreetilised
teadmised osakeste avastamisest panna teatrietenduse vormi. Etenduse ajaks määrati neljapäev
ja meie ülesandeks oli kirjutada kogu grupiga stsenaarium etendusele, mis kestaks vähemalt
25 minutit. Seejärel pidime ennast ise jaotama tiimideks ja jagama ülesanded (kes on lavastaja(d),
näitlejad, lavaseadjad, kostümeeriad, heli ja valguse ning reklaamiga tegelejad).  Etendus pidi
toimuma neljapäeval kell kuus ja publiku pidime samuti ise puhkekeskuse külastajate hulgast kohale
meelitama.
Stsenaariumi kirjutamine

Neljas päev (kolmapäev)

Palavikulise tegutsemise tulemusena oli kolmapäeva hommikuks stsenaarium valmis ja jagasime ära,
kes mida tegema hakkab. Minu ülesandeks oli endale selgeks teha valgustuse ja heli juhtpult, ning
aidata lavakujunduse tegemisel. Lava taga olid ruumid, kus oli mitmeid valmis dekoratsioone ja
kostüüme, mida tavaliselt kasutas teatri lavatrupp aga mida sellel nädalal saime vabalt kasutada meie.
Korraldajate poolt saime endale appi helilooja ja muusiku Petros Sergiopoulose ja koreograafi Spyros
Kouvarase. Oli väga kiire, sest kella kolmest oli ettenähtud Ateena Akropolise muusemi ja Akropolise
varemete  külastus.
Varemed olid võimsad ja giid lihtsalt suurepärane. Pärast tuuri viidi meid sööma Akropolise lähedal
asuvasse linnaossa, kus kitsad tänavad olid kaetud vinapuuväätidega, kahel pool tänavat oli üks väike
mõnus söögikohake teise järel ja kreeka rahvuslikke viise tinistati mandoliinidel iga
söögikoha juures. Järgnes 7 käiguline õhtusöök avatud terrassil.
Viies päev (neljapäev)

Proov
Terve päev möödus palavikulistes proovides. Kell 18.00 oli saal publikut täis ja
etendus läks käima. Hämmastaval kombel tuli etendusse vaid paar apsu,
mille tegijad kohe improvisatsiooni korras parandasid, nii et tervet lavastust
võis lõpuks lugeda päris kordaläinuks. eriti kui arvestada, et stsenaarium valmis
alles eelmise päeva hommikuks. olime ka ise meeldivalt üllatunud, kui kiiresti ja kui palju
me lõpuks teha suutsime. Publik ei pidanud kohe pärast meie etendust
lahkuma, sest korraldajad olid kutsunud esinema ka Hollandi teadusteatri trupi “Big Van Theory”
ja niivõrd naljakat ja samas harivat teadusteatrit ei olnud ma veel näinud
PildiFoto:http://estaticos.elperiodico.com/resources/jpg/9/9/139439375439





Kuues päev (reede)
Hommikul kogunesime viimast korda teatrisse, anti kätte tunnistused ja jäeti hüvasti.
Buss viis meid Ateena lennujaama ja jõudsin veel enne lennuki väljumist natuke Ateenas ringi vaadata.
Olen väga tänulik Erasmus+ programmile. Minu koolitus oli väga huvitav, väljakutset pakkuv ja samas
väga nauditav.
Veel pilte meie tegemistest saab vaadata siin
Tiina Naissoo, Gustav Adolfi Gümnaasiumi geograafia õpetaja

No comments:

Post a Comment