Koolitus "Get up with Natural Sciences" Soomes Joensuus

Osalesin 8.05.2017-13.05.2017 Soomes Jõensuus „GET UP WITH NATURAL SCIENCES 2017“ koolitusel. Koolitus oli mõledud loodusainete õpetajatele kõikides kooliastmetes. Koolituse keeleks oli inglise keel.

Koolitusel osalejad saabusid 8.mail erinevatesse Joensuu hotellidesse. Mina majutusin Sokos Kimmel Hotellis ja olen selle hotelliga väga rahul. Eriti meeldis rikkalik hommikusöögi valik. Enamik koolitusel osalejaid majutus samas hotellis, mis tegi koolituse meeldivamaks, sest osaldes üksi omalt maalt ja teadmata, kes on teised koolitatavad oli algul veidike kõhedust tekitav. Hotellis koos hommikusööki nautides ja koos koolitusele jalutade tekkis mõnede koolitusel osalevate õpetajatega tore sõpruskond.

Koolitusel osales 34 õpetajat üle euroopa. Näiteks olid õpetajad Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast, Rumeeniast, Poolast, Ungarist, Tsehhist, Saksamaalt, Belgiast, Sloveeniast, Bulgaariast ja mina olin ainsana eestist. Mõnelt maalt oli lausa samast koolist 2-4  õpetajat.

Teisel päeval 9.mai kohtusime hotelli ootesaalis, seal loeti meid üle ning siis jalutasime kooli. Esmalt tutvustati meile kooli,  mis oli väga esinduslik. Selles koolis oli hiljuti tehtud juurdeehitus uue koolimaja näol, mille maksumus oli miljonites eurodes. Uus koolimaja oli ühildatud vanema majaga, mis kõik oli väga korras ja kaasaegselt sisustatud. Õpilastele oli loodud erinevaid kaasaegseid puhkamise võimalusi koos ise toidu valmistamise, telekamängude mängimise võimalusega, lesimisaladega, jõusaaliga, muusikaklassidega selle sõna kõige kaasaegsemas tähenduses. Ei puudunud ka nii öelda „bändiruum“. Kõikjal valitses kord, esemed olid terved ja õpilased käisid vahenditega ümber heaperemehelikult.

Meile tehti selgeks, mis on meie peamine ülesanne sellel koolitusel. Selleks oli osavõtt töötoana teadusfestivalil „SciFest“ 11.05.17-13.05.17 (http://www.scifest.fi/), mis toimus kahe päeva pärast ja oli kolme päevane üritus.

Koolis toimus esmalt tutvumine koolitusel osalejate vahel, seejärel läbi aktiivmeetodite jagunesime gruppideks: füüsikud, keemikud, bioloogid ja algõpetus koos loodusõpetuse ja inimeseõpetusega. Igasse gruppi mahtus mõni bioloog ja geograaf. Mina valisin enda grupiks keemiaõpetajate grupi, kus liikmetena oli 2 itaallast, üks ungarlane, 4 bulgaarlast, 2 portugaallast, 2 rumeenlast ja üks eestlane ehk mina.

Meil tuli enne kursusele tulemist välja mõlda mingid huvitavad katsed õpilastele, mida on võimalik õpilastel endal kätega läbi teha. Selleks olid õpetajad valmistunud.

Teisel päeval pidime omavahel arutades tutvustama neid kaasa võetud ideid ja vahendeid ning jõudma kokkuleppele, mis katseid me teadusfestivalil noortega läbi viime, et oleks atraktiivne nii 1. klassi kui 12.klassi õpilasele. Samuti pidime tegema loetelu vahenditest, mida me kaasa ei võtnud ja mis tuli muretseda kohapeal.

Bulgaarlastel oli kodust kaasa võetud vulkaani mulaaž, mille sisemusse pandi keemia katseseade, et vulkaan purskaks sisemusest tossu, mis saadi äädika ja sooda kokku valamisel. Veel tegime me korrosiooni katset naeltega, kusjuures õpilane pidi ise lihvpaberiga puhastama 3 rauast naela, seejörel asetama ühe vasksulfaadi lahusesse paariks minutiks seisma. Samal ajal kattis õpilane teise naela fooleumi kihiga ja valmistas kolme katseklaasi lahuses lahjast soolhappest, punasest veresoolast ja veest, kusjuures õpilane pidi silma järgi valama enam vähem sama koguse ette antud lahuseid kolme katseklaasi. See tegevus meeldis õpilastele, samuti meeldis naelte puhastamine ja katmine.  Seejärel, kui katseklaasid lahustega olid ette valmistatud ja kolmas nael piisavalt seisnud vasksulfaadi lahuses, pidi õpilane täpselt samaaegselt asetama kolm naela ette valmistatud lahusesse. Ka see oli õpilastele põnev, et saada kolm naela täpselt samal ajal pandud katseklaasidesse. Katse hakkas toimuma silmapilkselt, seega toimus koheselt ka vestluse vormis toimunu selgitus ja analüüs. Füüsikud tegid erinevaid katseid, kuid üks silmajäävaim oli katse õhupallidega. Õpilasele anti kaks õhupalli, üks nendest oli alati musta värvi, teise värvus varieerus. Seejörel pandi üks õhupall teise sisse, kord oli must välimine ja teine kord oli mus pall sisemine. Seejärel puhuti õhupallid õhku täis nii, et sisemine õhupall ei olnud vastu välimise palli seina. Täis puhutud õhupallide peale lasti laseriga kiir. Kumb õhupall läheb esimesena katki ja miks laserkiire abil?

Bioloogidel oli huvi pakkuvamad kaks katset. Esimeses lasti neelata vett katsealusel ja siis koheselt pandi kastutusvalmis stetoskoop ning see, kes just jäi vett sai stetoskoobiga kuulata oma keha pinnalt, kuhu vesi just jõudnud on. Algõpetusel oli huvipakkuvam katse nelja erineva meele kasutamisega.

Kolmandal päeval 10.mail kohtusime taas koolis ja püüdsime läbi viia katseid, mida olime otsustanud järgmisel päeval noortega läbi viia. Peale katsetamist peaelõunal läksime koos Joensuu suurde spordihalle „Joensuu Areena“ (http://www.joensuu.fi/joensuu-areena), kuhu viisime kohale vahendid, panime üles töötua ja harjutasime läbiviimist. Samuti tegime kella ajalise päevakava, et mis kell keegi millist katsetust noortega teeb. See viimane oli vajalik selleks, et me saaksime ise samuti tutvuda teiste töötubadega ja harida end ja viia häid ideid enda kooli.

Neljandal päeval 11.mail olime kohal Joensuu Areenal juba varakult ning tegime viimased sättimised katsetuste osas. Algas meie põhiline katsetus iseendaga, sest me olime erinevatest  euroopa riikidest erineva inglise keele tasemega erinevate harjumustega õpilastega tegeleda. Põnevus oli kõigil sees. Me pidime arvestama soomlaste tagasihoidlikusega, kuid siiski oskama läheneda nii, et meie eesmärk saaks täidetud: esindada  Erasmus projekti ja Joensuu vastavat eduKarjala kooli, mis tegeleb õpirände korraldamisega (https://www.schooleducationgateway.eu/et/pub/latest.htm). Me käisime tutvumas teiste maade väljapanekutega. Oli huvitav, et sellest ütitusest võtsid osa nii Soome erinevate linnade ja koolide esindused kui ka Venemaa, eriti Sankt Peterburi, erinevatest koolidest. Esindatud oli kaks Sankt Peterburi montsessoori pedakoogikat ja waldorfpedagoogikat kasutavat kooli. Me tegime pilte ja osalesime peaaegu kõigis teistes töötubades.

Viiendal päeval 12.mail toimus Joensuu Areenal pikk koolituspäev, mis sarnanes eelmisega, kuid meis oli juba rohkem julgust ja teadmist, mida ja kuidas peame toimina. Õhtul toimus koolituse auks pitsa söömine kõigile osalejatele ja väike pidu, kusjuures ei puudunud ka vein. Inimesed vestlesid oma maa koolidest ja koolisüsteemidest, vaidlesid ja tegid nalja haridussüsteemi kitsaskohtade üle. Samuti räägiti isklikest kogemustest õpetajana, suhtlemisest lapsevanematega ja õpilastega, palkadest, iskilikust elust jne. Hotellis kasutasime õhtul basseini ja sauna.

Kuuendal päeval 13.mail toimus Joensuu Areenal samuti teadusfestival, kuid see päev oli nö poolik päev. Tegevus oli meile teada ja me nautisime seda. Peale seda, kui meie töötuba oli kokku pandud ja koristatud, läksime erinevate gruppidena linna külastama. Mina liitusin poolakatega ja me külastasime mitut Joensuu kirikut. Seejärel suundusime restorani sööma. Pean mainima, et noored alla 35 eluaastat poolakad ei suuda rääkida vene keeles, seega oli meie suhtluskeel taas inglise keel. Samal hommikul toimus laada taoline turg Joensuu jõe ääres, mida me koos külastasime.

Seitsmendal päeval 14.mai toimus kojusõit Eestisse. Otsustasin enne kursusele minekut, et ma lendan otselennuga Tallinnast Joensuusse ja tagasi, vahemaandumisega küll Helsingis. Ma ei pidanud otsima erinevaid transpordi keskuseid, seega ei pidanud ma töisest koolinädalast väsinuna ja ettevalmistuse tuhinas ueks nädalaks veel transpordi lisamuredega tegelema.

Kas ma soovitan seda koolitust teistele? Jah kindlasti. See andis mulle teadmise, et ma sain hakkama täiesti üksi võõral maal võõras keeles nädal aega suheldes. See oli väljakutset pakkuv ja ma teeks seda veelkord ehk olen valmis minema edaspidi uutele koolitustele. Tuleb olla julge, ennast arendada keeleliselt ja pidevalt ainealaselt.  Koolitsel sain kontakte õpetajatelt, kes soovivad teha koostööd Gustav Adolfi Gümnaasiumiga (kool, kelle kaudu ma läksin koolitusele) edaspidiste koolituste ja programmide saames.

Olen koolitusega rahul.

Mulle ei meeldinud, et bulgaarlased, kes olid küll väga sõbralikud, keda oli 4 tükki keemikute rühmas, rääkisid vaid omavahel ja vaid bulgaaria keeles ning nad ei kavatsenudki inglise keelt praktiseerida.

Ma oleks tahtnud sellelt koolituselt veel saada võimalust näha reaalseid tunde koolis.

Mida ma sellelt koolituselt sain õpetajana? Loomulikult enesekindlust, julgust minna ja suhelda teiste maade õpetajatega. Teadusfestivalilt sain mitmeid huvitavaid mõtteid, konkreetseid katseid, mida jagan kolleegidega. Nägin, et ei punnitata digivahendite kasutamist seal, kus see pole vajalik., kuid alati toetatakse digivahendite kasutamist, kui selleks peaks mõte ja mõttekus olema.

See kursus avardas silmaringi, näitas, mis on Eesti koolis head ja mis vajaka. Näiteks Soome koolides on õpilased igas vahetunnis õues, ka talvel. Joensuu on väike linn, võrreldav Tartuga. Enamus õpilasi sõidab kooli jalgrattaga, ka talvel, sest siis kasutatakse naastrehve jalgratastel nagu ka teistel mootorsõidukitel. Õpilasi valvatakse õuesoleku ajal. Õpetajatele on loodud väga head töötamise ja ka puhkamise võimalused, seda ka vahetundides. Mingit stressirohket toidu järjekorras seismist söögivahetunnis ei ole õpetajatel.
Soovitan teistelgi minna ja mitte karta. Mitte karta võõrast keelt ja võõraid kolleege. 

Tänan selle võimaluse eest osaleda Soomes Joensuus teadusfestivalil ja nimetatud koolitusel.

Eesti oli esindatud teadusfestivalil.

Euroopa riikide õpetajad valmistumas töötubadeks.

Ńatuke füüsikat.

Õpilased tegid ise kohvimasina.

Grupipilt matkal.

Vikerkaar katseklaasis.

Kolleegid keemia õpitoast.

Tagasiside andmine.

Kolleeg  Ungarist.

Kolleeg Rumeeniast.

Kolleegid Rumeeniast ja Portugalist keemia katsetulemusi imetlemas.

Korrosiooni katse.

Kuidas metsas puhast vett saada?

Kuidas tuld teha?

Õpilased teevad vikerkaare katseklaasi.

Kursuse tunnistuse saamine.

Loeng enne teadusfestivali.

Loengu läbiviija.

Spordihall on seatud valmis teadusfestivali jaoks.

Toidupüramiidi õppimine.

Joensuu maskott, kursuse juhendaja ja õpetajad erinevatest Euroopa riikidest.

Lilian Kippasto keemia töölaua juures.

Õpetajakoolitus Bolognas - "Public Speaking and Soft Skills" 13.-21.mai 2017

13.-21.mail 2017 osalesin ma Erasmus+ õpetajakoolitusel Bolognas, mis keskendus avalikkuse ees kõnelemisele ning pehmetele väärtustele.

Koolitusel osales 6 inimest, mis osutus suureks plussiks, sest see tähendas, et iga osaleja sai märgatavalt rohkem oma kõneoskusi arendada. Näiteks sai igaüks ette valmistada ja esitada kolm kõnet, suurema rühma korral poleks see kindlasti võimalik olnud.

Kõige esimesel koolituspäeval pani meie juhendaja Francesco Tarantino paika "mängureeglid" - ära anna ei endale ega teistele hinnangut; austa ennast ning grupikaaslasi; ole õigel ajal kohal; usalda juhendajat; tee vigu ning õpi neist; toeta igakülgselt teiste arengut. Sellised reeglid tekitasid hea ning innustava töömeeleolu.

Koolitusepäev algas hommikul kell 9.00 eelmisel päeval omandatud teadmiste kokkuvõttega. Kolmestes rühmades oli meie ülesanne kirjutada üles kõik märksõnad, millest eelmisel päeval räägiti ning neid tervele grupile tutvustada. Koolituspäevad olid päris pikad, tavaliselt kella nelja-viieni õhtul. Meil oli ka kaks ühist õhtusööki, muidu olid õhtupoolikud enda sisustada. 

Koolituse põhirõhk oli kõnepidamisoskuste arendamisel. Nagu mainitud, oli igaühel võimalus pidada kolm kõnet, mis kõik filmiti ning millele järgnes nähtu analüüs. Minu arvates oli see kogu koolituse üks tugevamaid külgi. Meile tutvustati väga palju teooriat ning sellel põhinev arutelu ettekannete plusside ja miinuste üle andis igale osalejale nii teadmisi oma tugevatest külgedest kui ka mõtlemisainet, kuidas oma nõrku külgi arendada. Jällegi tuleb kiita nii Francesco Tarantinot kui ka teisi grupiliikmeid, sest kogu analüüs oli aus, ent alati üksteist toetav. Oli kriitikat, ent sellele järgnesid alati õpetussõnad, mida ja kuidas järgmisel korral paremini teha. On ütlematagi selge, et kõikide osalejate esinemisoskus arenes märgatavalt nende kolme kõne vältel. 

Toon välja mõned tarkused, mida ma koolitusel omandasin ning mida ma kindlasti õpilastele edasi annan. Esiteks pani koolitus mind mõtlema, kui tähtis on igale avalikule esinemisele eelnev harjutamine. Kuulajana pöörame me märgatavalt rohkem tähelepanu inimese kehakeelele ning häälele kui esineja sõnadele. Teisisõnu, meid mõjutab rohkem see, kuidas midagi öeldakse ning mitte see, mida öeldakse. Et mõjuda publiku ees enesekindel, avatud ja usutav. nõuab see palju harjutamist.

Teiseks, kursusel rääkisime me palju kõne struktuurist. Juhendaja võrdles avalikku kõnet lennusõiduga, millel on õhkutõus, lend ise ning maandumine, ehk siis sissejuhatus, teema arendus ning lõppsõna. Sissejuhatust pidas juhendaja vaat et tähtsaimaks osaks, sest selle ülesanne on haarata kuulajat ning jätta hea esmamulje. Samtui jäi kõlama idee, et sissejuhatus on lubadus - selles mainitud erinevaid punkte tuleb kindlasti ka oma kõnes ka puudutada! 

Avalikkuse ees kõnelemist mõjutavad ka teised aspektid ning nendest tuli ka koolitusel juttu. Näiteks rääkisime me enesekehtestamisest, erinevatest juhtimisstiilidest ning nende plussidest ja miinustest, "ei"-ütlemisest ning kehakeelest. Kõik need valdkonnad on omavahel seotud ning nendega tuleb kindlasti arvestada, kui tahta pidada hea kõne.

Koolituse kõrvalt jäi meile piisavalt vaba aega ka muudeks tegemisteks. Näiteks saime me veeta kogu päeva Firenzes, seda tänu koolitajate paindlikkusele, kes olid nõus tegema meiega pikemaid tööpäevi selleks, et üks nädalapäev täiesti vabaks jääks.

Kokkuvõtteks jäin ma Erasmus+ raames Bolognas toimunud koolitusega ülimalt rahule. Kogu nädala tegevused olid väga hästi planeeritud, samas oli kava paindlik ning jättis aega, et iseseisvalt Bologna linnaga tutvuda. Rühmas valitses meeldivalt töine ning üksteist toetav meeleolu, koolituse juhendaja oli samuti ülimalt innustav. Koolituse käigus omandasime me väga palju teooriat, mis tuli ka praktikasse panna, et esitada võimalikult hea kõne. Viimasena, koolitus hõlmas laiemaid teemasid, kui ainult avalikkuse ees kõnelemine. 

Sain koolituselt palju enesekindlust ning praktilisi näpunäiteid, kuidas enda kõnelemiseoskust parandada, mis aga veelgi tähtsam - seda kõike saan ma koolitundides oma õpilastele edasi anda. 

Ettekannet koolituse kohta võib näha siin - Public Speaking and Soft Skills

Kristjan Salum

Gustav Adolfi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

Inglismaal Erasmus + koolitusel “Effective use of Technology in Teaching”

2016. aasta märtsis avanes võimalus osaleda Inglismaal koolitusel “Effective use of Technology in Teaching”. Soovisin minna just Inglismaale, et kuulda ja õppida inglise keelt selle loomulikus keskkonnas ja olla kursis kaasaegsete võimalustega tehnoloogia kasutamiseks õppetöös.

Koolitus toimus Skarborough’s, mis asub Inglismaa kirdeosas ja on väike armas linnake mere ääres, ajaloolise ning huvitava ajalooga vanalinnaga.

Angloland Academy of English, kes oli koolituse korraldaja, on väga tunnustatud keeltekool ja sinna tulevad õppima inimesed üle kogu Euroopa. Huvitav oli see, et õppegrupid vahetusid iga kahe päeva järel. See andis huvitava kogemuse erinevate rahvustega suhtlemisel. Esimesel päeval oli koos araablastega, seejärel koos taiwanlastega.

Huvitav on see, et ka araablased suhtlevad omavahel inglise keeles ja täiesti vabatahtlikult kui mingeid omi asju arutavad, siis ikkagi püüavad inglise keeles rääkida. Tavalised inimesed räägivad ikka omavahel oma keeles, aga nemad tõesti püüavad. See mõjub väga motiveerivalt ja näitab nende tahet ja töökust. Ka vahetunnis on meil nina töölehel ja arutavad veel viimast tunniteemat ja õpivad sõnu. Absoluutselt hämmastav sihikindlus. Ma ei jõua ära imestada. Noh natuke olen ka püüdnud neid jäljendada selles osas.

Araablastest kolleegid keeletunnis

See andis hea tunnetuse ja kogemuse erinevate rahvaste ja kultuuridega suhtlemisel nii kultuurilisest kui keelelisest aspektist. Kursusel osalenute keeletase oli väga erinev. Oli päris algajaid, kellest oli päris raske aru saada ja oli ka selliseid, kelle tase oli väga hea.

Koolitajad olid ülimalt professionaalsed ja suurte kogemustega ning oskasid suhestuda erinevate rahvaste ja kultuuridega.

Koolituse vormid varieerusid, olid grupitööd, filmide analüüsimine ja teooria-tunnid, mis olid omavahel osavalt kombineeritud. Iga kursuslane tegi enda maa kohta ettekande, mille kohta toimusid arutelud ja sellise õppevormi kaudu oli lõimitud keele õppimine kokku erinevate rahvaste kultuuride tundmaõppimisega.

Eriliselt hakkasid silma uue tehnoloogiaga digitaalsed tahvlid, mis andis mulle kindlust ja soovi ka need enda koolis kindlasti kasutusele võtta. Kaasaegse integratiivse õppevahendina oli see tahvel muljetavaldav. Programmid ja kasutusmugavus olid muljetavaldavad. IT-alased lahendused on avaramad ja kasutajamugavus on loogiline, puudub videoprojektori vajadus, ekraani pilt on selge ja puutetundlik, muutes õpetaja töö efektiivsemaks ja mugavamaks.

Koolitaja Dan tutvustamas uudse tehnoloogiaga nutitahvlit

Ööbisin 15 minuti jalutuskäigu kaugusel koolist, ühes vanas hotellis. Huvitav oli see, et vana Inglismaa paistis igalt poolt välja, kõik oli suursugune, kuid vanamoeline. Mõiste vana-Inglismaa tuli seal väga selgelt esile. Hotell oli suurepäraselt kena koha peal - kõrgus mere kohal hunnitu vaatega kaugusse ja sadamale.

Mu päevad nägid välja nii, et kell 6 teen jooksutiiru fantastiline merekallas ja maastik - muinasjutt, vana Inglismaa viikingitega peetud lahingute tandrid. Kell 9 algavad tunnid ja kestavad k 16ni. 13-14 lõuna. Viimane tund on 1:1 personaalne. Õpetajad on väga toredad ja empaatiavõimelised. Eriti hr Dan, kes on kohe ekstraklass. Täna individuaaltunnis pani ta mind rääkima detailselt Eesti taasiseseisvumisest. Kusjuures teda ennast ka huvitas, et kuidas kõik oli. Ja siis NSVL armees teenimise aeg. No tema jaoks olin nagu ilmutus, et selliseid asju olen kogenud ja mul oli ka huvitav enda kogemust võõras keeles jagada.  Aga teda tõesti huvitas ka. Ja see teebki ühest õpetajast ÕPETAJA. Õpetaja andis ka täpset tagasisidet, millised keeleoskused vajavad enim parandamist  (grammatika ja sõnavara) ja millised on paremal tasemel. Eelkõige olen saanud juurde julgust inglise keeles suhtlemisel.

Vaade merele hommikujooksult

Üks õppepäev toimus väljasõiduna Yorki linna, kus oli Inglismaa raudteemuuseum, huvitav linnamüür ja ekskursioon linnas. Selle piirkonna inglise keele aktsent oli väga eriline ja “raiuv”, mis oli sellele paikkonnale iseloomulik ning õpetajad juhtisid sellele väga hästi tähelepanu. Yorki ja Skarborough keele eripärad olid silmatorkavad ja erisugused ning tavalistest inimestest oli raske aru saada, kuna hääldus ei olnud harjumuspärane. See oli päris tõsine väljakutse.

Nädalavahetusel, kui oli vaba aeg, sõitsin Edingtoni külla Robin Wilsoni perele - kirikurahvas, kes meie koolile oreli kinkisid. Olin seal väga oodatud ja läksin ka suure südamesoojusega. Toredad inimesed ja väga suure südamega. Sain neid veidikenegi tänada ja austada.

Sain ka inspiratsiooni ühe meie koolitaja Sadie Parker’i kutsumiseks Eestisse ning see saigi teoks juba maikuus 2016. Sadie Parker tegi nädalapikkuse inglise keele koolituse meie inglise keele õpetajatele ja avatud tunde ka õpilastele. 

Tunnen, et absoluutselt võõras keskkonnas ÜKSI toimetamine oli väga arendav. Tänan kooli arendusjuhti Kerli Koppelit perfektselt hästi ettevalmistatud korralduse eest, mida adusin tegelikkuses alles siis, kui olin kohale jõudnud - alates igasugustest ümberistumistest (rongidega lihtne ja kõik laabus) kuni koolini, kes mind ootas ja hästi vastu võttis. Tundsin, et olen tõesti oodatud ja soovitan ka teistele kolleegidele taolistel koolitustel osaleda. Ühtlasi soodustan ka edaspidi enda kooli õpetajate täiendkoolitusi, sest mõistan, kui oluline on olla kursis mujal toimuvaga ja integreerida parimat välismaist praktikat ka enda kooli õppekavasse ning koolikeskkonna kujundamisse.

Hendrik Agur

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor

Koolitusreis Kreekas

Reisimine on fantastiline ja üks parimaid võimalusi näha maailma erinevaid kultuure ning tutvuda uute värvikate inimestega. Igalt inimeselt on midagi õppida ning uued kogemused rikastavad meie elu. Nii ka seekord haarasin ma kinni võimalusest veeta üks nädal (12.05-20.05) imeilusas Kreekas. Pean muidugi tunnistama, et maikuu on üks halvimatest aegadest, millal üldse reisida. 

1. päev - 12. mai, reede

Asjad on lõpuks koos (kleidid, seelikud, kingapaarid, arvuti). Õnneks võib mu lendudel olla kohvri kaal maksimaalselt 30 kg. Seega, ma saan veel hulganisti suveniire kaasa tuua. Lennujaamas oli mu kohvri kaaluks vaid 22 kg. Tegelikult oli juba seda käe otsas tirida raske 😃, mis siis tagasiteel küll saab.

Pilt 1. Tallinna Vanalinn minu esimeselt lennult teel Kreekasse

Kell 12.30 oli mu esimene lend Istambuli  ning sättisin end juba kella kümneks check in'i järjekorda. Ausalt öeldes, oleksin ma tahtnud koju tagasi pöörduda. Ma ei teadnud mitte midagi, mis toimuma hakkab, kas keegi ikka tuleb mulle vastu nii nagu lubatud. Hirm teadmatuse ees. Turkish Airlines on suurepärane lennufirma - filmide vaatamise võimalus, väga hea teenindus ning maitsev lõuna. Mida veel tahta? Kell 15.50 olin ma Istambulis, kus pidin veetma kolm tundi ning seejärel suundusin juba järgmise lennuga Kreekasse, Thessalonikisse. Kell 20.30 olin ma kohal, interneti polnud, wifi võrku ei leidnud, ma olen üksi ja tuttavat nägu vastas ei olnud, kuigi olime terve päeva jooksul Messenger'is suhelnud. Paanika! Lülitasin data roaming'u sisse, hind polnud oluline, Vasiliki oli vaja kätte saada. Õnnestus! Ta oli tulnud teise korruse autode parklasse, kuid lennujaama Arrivals osa oli esimesel. Ja seal see oligi - üks vanem tumesinine Škoda, mis sõidutas meid terve selle nädala. Autos istus juba neli inimest ees, pugesin tagumisele istmele ning algaski meie kahetunnine teekond Larisasse.

Ja lõpuks jõudsimegi kesklinna. Üllatus, üllatus - eksisime ära ja Vasiliki tiirutas terve kesklinna läbi enne kui lõpuks hotelli saime. Tegime check in'i ära, soovisime "Head ööd!" ja oligi uneaeg. Ootame lifti ning Vasiliki jookseb tagasi: "Auli, your dinner! ☺️" ning seal see oli - burger ja friikartulid. Ma pean ausalt tunnistama, et see jäi mul söömata. Iseenesest oli ju armas mõte. Suurepärane uudis oli muidugi see, et ma olin ÜKSINDA toas, kus oli kõik olenas, isegi rõdu.

2. päev - 13. mai, laupäev

Pilt 2. Kohtumine linnapea asetäitjaga.

Äratus oli mul kell 8.00, et teha kõik vajalikud toimetused enne hommikusööki ning kell 10.00 pidime kohtume hotelli ees, et minna lohtuma linnapeaga. Hommikusöök oli muidugi üsna kehva selles hotellis ja korralik kohv tuli leida alati kuskilt linnast. Meil kujunes selleks muidugi kaks lemmikkohta - Bruno ja Mikel. Starbucksiga ma neid siiski ei võrdleks 😋! Laupäevast pidi kujunema tutvumise ja sisseelamise päev ning nii ka läks. Kohtusime linnapea asetäitjaga, sest tähtis härra ise oli majast ära, pildistasime, ütlesime "Tere!" ja oligi kogu kohtumine. Ahjaa... katalooge Kreeka vaatamisväärsustest jagati ka. Käisime Larisa kesklinnas lõunatamas  ning kuna sooja oli väljas 35 kraadi, otsustasime randa minna. Sõitsime Platamonas, mis oli 1,5 tunnise autosõidu kaugusel Larisast. Rand oli ilus, kuigi õhk oli kindlasti jahedam kui Larisas. Jutustasime, võtsime päikest ning saime lähemalt üksteisega tuttavaks.

Õhtuks olime tagasi Larisas, käisime hotellist läbi ning läksime õhtust sööma. Kohtusime Vasiliki abikaasa Abramiga, kes oli meie koolituse läbiviija. Kreeka toit on IMELINE ning iga meie söögikord oli äärmiselt maitsev. Kartsime kõik, et peale reisi on kaks kilo juures, kuid õnneks nii ei läinud.

Pilt 5. Esimene õhtusöök Larisas
(eespool neli õpetajat ja taga korralaja Vasiliki)

 

3. päev - 14. mai, pühapäev

Pilt 7. Esimene koolituspäev

Käes oli esimene koolituspäev, mis pidi algama kell 10.00. Kaheksast olin ma juba üleval, et end päevaks valmis seada. Õnneks oli koolitus meie hotellist 5 minuti jalutuskäigu kaugusel. Kontor oli pisikene, kus oligi neli istekohta ning üks koht koolituse läbiviijale. GeoGebra kohta jagas meile teadmisi Vasiliki abikaasa, kes ka ise oli matemaatikaõpetaja. Alustasime ruudust ja sellest, kuidas ruudu tippe liigutades ruut oma kuju, kas säilitab või vastupidi.  Meile jagati ka kõigile väga head inglise keelsed materjalid. Esialgu valmistas raskusi keelebarjäär ja asi ei olnud isegi igapäevases suhtlemises, vaid minu erialalises inglise keeles. Õnneks oli sõnaraamat käepärast ning nädala teises pooles ma seda enam kasutama ei pidanud. Edasi jätkasimegi ruutudega ja püüdsime ehitada GeoGebra abil täpselt samasuguseid konstruktsioone. Õnneks olin mina juba jutuks oleva programmi kasutamiga harjunud, kuid oli ka neid, kes ei olnud sellega üldse kokku puutunud. Tegime intensiivselt 4 tundi tööd ning vahepeal kostitati meid ka meeldiva kohvipausiga.

Pilt 8. Vaade Meteora vaateplatvormilt

Edasi ootas meid üks Kreeka suuremaid vaatamisväärsusi - Meteora. Meid viiekesi pigistati taaskord sellesse Škodasse ning algas kahetunnine teekond hiigelkivide juurdeKui Meteora lähenes, siis hakkasid teed käänulisemaks muutuma ja  sõidutee läks ülesmäge. Vaade oli juba siis imeline. Tegime ühe vaateplatvormi juures peatuse, kus avanes hingemattev vaade Klambaka linnale ning meie ees laiuvatele hiigelkividele. Nend hiigelkivisid kaunistavad kuus (algselt oli neid 24) vapustavat kloostrit, mida oli võimalik ka turistidel külastada. Ühe poole me oma auto nina ka seadsime. Teistesse me kahjuks ei jõudnud, sest kellaaeg hakkas juba õhtule lähenema. Enne kloostrisse jõudmist tuli läbi pikk ja käänuline teekond ülesmäge ning ilmselt ka kõige kogenenumalt autojuhilt nõuab selline teekond väga häid sõiduoskusi. Ja siis veel üllatus üllatu - trepid 😰 ja veel oi kui palju. Seal see lõpuks oli - Great Meteoron Monastery. Klooster oli seest hingematvalt ilus. Sisse meid pükstes ja lühikeses suveseelikus ei lubatud. Seega pidime end katma puusadest allapoole suure rätikuga, mis kattis meie kõigi põlved. See oli neist kõigist vanim ja suurim. Kreekasse minnes on Meteora koht, mida lihtsalt peab nägema. Soovitan väga! 

Pilt 10. Kloostri kiriku sissekäigu ees avanes selline pilt - üks küünal, üks soov

Pilt 11. Kloostri välisõu

Pilt 12. Vaade teisele kloostrile, kui olime teel Great Meteoron kloostrisse

Pärast Meteorat ootas meid õhtusöök Larisas meie hotelli lähedal ühe armas välirestoranis. Pärast jalutasime veel seal veidi ringi ning saime näha ja kuulda kohalikku laulu ja tantsu.

4. päev - 15. mai, esmaspäev
Esmaspäev algas meil koolitus kell 10.00. Päeva eesmärgiks oli tutvuda lähemalt GeoGebra tööriistadega ja õppida neid kasutama. Tegime lihtsamaid illustreerivaid jooniseid ja tutvusime ka funktsiooni graafikute joonestamisega ning lisasime sirgele tõusu. Minu jaoks oli see lihtsalt üle kordamine, kuid sellegi poolest sain kasulikke nippe, mida tunnis kasutada funktsioonide õpetamisel, nt jälje jätmine.

Kuna Vasiliki oli sel päeval tööl, siis pärast koolitust läksime lõunale tema abikaasa Abramiga. Ta viis meid ühte kohalikku restorani, kus kõik käis tagurpidi. Kõigepealt pidime tellima joogi ja vastavalt sellele toodi meile söögid. Märjukeseks telliti meile siis Ouzo 😰, mis on aniisimaitseline aperatiiv. Sinna juurde toodi meile siis põhiliselt erinevaid mereande. See oli üks meeldejääv restoranikülastus!

Kell 15.00 kohtusime me Hotelli ees Vasilikiga ning sel päeval pidime tegema ringkäigu Larisa linnas. Külastasime järgmiseid kohti: Larisa Ancient Ruins, Archeo Theatro Larisa, The Saint Achillius Churcg of Larisa, Monument of Bucephalus. Lisaks neile jalutasime linnas ringi ja käisime kohalikes maitsetaimede ning suveniiride poes. Pärast õhutasime veel kõik koos ühes ilusas restoranis ning tagasi hotelli jalutades kuulsime muusikat, mis tule otse Larisa keskväljakult. Mina olin muidugi sattunud paradiisi. See oli Kreeka he sõjaväeorkestri kontsert, muusika oli mänglev, tantsule kutsuv ja vägagi kreekalik. Imelised emotsioonid!

5. päev - 16. mai, teisipäev
Teisipäeval pidime end taaskord varakult üles ajama ja kell 9.00 kontoris olema, et järgmise koolituspäevaga alustada.  Antud päeva teemaks oli peegeldamine: objekti peegeldamine sirge või punkti suhtes. Tegime erinevaid konstruktsioone ja õppisime vastavaid tööriistu kasutama. Lisaks oli meil alati võimalik Abramile esitada erinevaid küsimus, mis puudutab GeoGebrat ning mul meenus koheselt kolleegi küsimus: "Kujundit, mis jääb kahe joone vahele, mis omavahel lõikuvad?" Sain vastuse ning edastasin selle koheselt meili teel oma õpetajatele.

Selle päeva kultuuriprogramm nägi ette ajaloomuuseumi Diachronic Museum of Larisa külastust. Ilm oli sel päeval sombune ja sajune ning seetõttu ka ideaalne päev selle külastuseks. Veetsime seal tundi tundi ringi jalutades ja lugedes. Olgugi, et ma ei ole kunagi suur ajaloo huviline olnud, siis see muuseum väärib kindlasti külastamist.

Õhtul oli Vasiliki tantsimisega esinemas ja seetõttu käisime Abramiga õhtustamas meie hotelli lähedal. Peab tunnistama, et väga suurt erinevust selles ei olnud, kus me sõime, sest kõik oli lihtsalt nii maitsev Kreekas.


6. päev - 17. mai, kolmapäev
Kolmapäeval alustasime ikka endiselt kooliktusega kell 9.00 ning seekord olid teemaks jadad. Õppisime, kuidas GeoGebral lasta joonestada erinevaid jooni kindla sammu, pikkuse ja kujuga. See oli minu jaoks midagi täiesti uut ning ei olnud sellea varem GeoGebras tegelenud.
Kolmapäeval sõitsime pärast koolitus Platamoni, et olla veidi Platamonase rannas ning külastada Platamonase lossi. Kuna meie koolitus lõppes taaskord peale lõunat, sis jõudsime Platamonase lossi liiga hilja ja seest me seda kahjuks ei näinud. Sellegi poolest jalutasime ümber lossi ja nautisime imelisi vaateis merele ja linnale. Saime siis muidugik ka paraja sahmaka vett kaela ning seal meie jalutuskäik lõppes. Sõitsime natukene veel edasi ja meid viidi suurte kaljude vahele orgu, kuhu sisse oli ehitatud ka pisikene klooster. Tegime ka seal mõnuse jalutuskäigu ning sõitsime seejärel tagasi Larisase õhtust  sööma ja puhkama.

7. päev - 18. mai, neljapäev
Neljapäev oli meil viimane koolituspäev. Sel hommikul anti meile kindel ülesanne, mis tuleb lõunaks valmis saada. GeoGebra kodulehelt saime näha valmis konstruktsiooni "Summa ruudu valemi illustreerimine joonisega". Ette olid antud vaid üksikud märksõnad eesmärgini jõudmiseks. Saime kõik iseseisvalt tegutseda ning pärast lahenduskäike vaadates selgus, et iga õptaja lahendas selle omal viisil. Mina tegin oma konstruktsiooni kolm korda ümber ning iga kord sain lihtsama ja parema lahenduse. Kogemustest õpitakse!

Sel päeval taheti meid taaskord viia mere äärde ja plaani oli sõita Volosesse. Ilm oli kahjuks jahe ja pilvine, seega meil ei olnud suurt motivatsiooni tuule ja vihmaga ringi seal jalutada. Päikselise ilmaga on seal kindlasti võrratu, aga ka selle ilmaga sain mõningad imelised pildid sellest linnast.

8. päev - 19. mai, reede
Reedene päev anti meile vabaks ja koolitust ei toiminud. Seega oli meil endal aega poodides käia ja suveniire osta. Sellegi poolest otsustasime hommikul kell 11.00 kokku saada ning koos Larisa peale jaltama minna. Seekord meil vedast, sest Ancient Theater of Larisa oli avatud ja saime sinna sisse uudistama ning pildistama minna. Haarasime ka kohalikest poodidest kodustele kaasa suveniire ning jalutasime veel ühekoos linnas ringi. Siis jäi meil kuskil kolm tundi vaba aega, et iseseisvalt ringi vaadata ning end õhtusöögiks valmis seada. Kuna päev oli päikseline ja imeilus, siis viimase piduliku õtöögi koos Vasiliki, Abrami ja nende lastegi tegime väljas ühes imearmsas restoranis. Pidulikult anti meile kolituse läbimise kohta tunnistused ning jagasime kingitusi ning tänusõnu. Oli palju naeru ning ka pisarad, et see imeline nädal juba otsa sai.

9. päev - 20. mai, laupäev
Kuna minu lend oli kõige varem, kell 9.00, siis startisime Thessalonkisse varahommikul kell 5.00 ning ärkasin veel tund enne seda. Lootsin küll, et saan autos veel magada, aga ei õnnestunud. Päike hakkas tõusma ning seda lihtsalt ei saanud vaatamata jätta. See on unustamatu vaatepilt. Thessalonikisse jõudes tegime veel kiire peatuse selle keskväljakul ja Valge Torni juures, mille ma kiiresti ka veel pildile sain. Teised jäid veel minust maha linna uudistama ning veel viimaseid tunde koos veetma.Koju jõudsin ma laupäeva õhtul kell 19.00.

Kokkuvõte
Ma olen väga õnnelik, et sain sellise võrratu kogemuse osaliseks. Ma kohtusin suurepäraste inimestega, nägin Kreeka imelisi vaatamisväärdusi ning arendasin palju enda inglise keele ja GeoGebra oskusi. See reis oli tasakaalus nii koolituse kui kultuurilise osa poolest. Ma soovitan kõikidel õpetajatel, kellele vähegi pakutakse sellist võimalust, minna koolitusreisile Erasmuse abil. See avardab palju silmaringi ning annab imelisi uusi kogemusi.