Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad õppimas: Koolitus "Get up with Natural Sciences" Soomes Joensuus

Osalesin 8.05.2017-13.05.2017 Soomes Jõensuus „GET UP WITH NATURAL SCIENCES 2017“ koolitusel. Koolitus oli mõledud loodusainete õpetajatele kõikides kooliastmetes. Koolituse keeleks oli inglise keel.

Koolitusel osalejad saabusid 8.mail erinevatesse Joensuu hotellidesse. Mina majutusin Sokos Kimmel Hotellis ja olen selle hotelliga väga rahul. Eriti meeldis rikkalik hommikusöögi valik. Enamik koolitusel osalejaid majutus samas hotellis, mis tegi koolituse meeldivamaks, sest osaldes üksi omalt maalt ja teadmata, kes on teised koolitatavad oli algul veidike kõhedust tekitav. Hotellis koos hommikusööki nautides ja koos koolitusele jalutade tekkis mõnede koolitusel osalevate õpetajatega tore sõpruskond.

Koolitusel osales 34 õpetajat üle euroopa. Näiteks olid õpetajad Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast, Rumeeniast, Poolast, Ungarist, Tsehhist, Saksamaalt, Belgiast, Sloveeniast, Bulgaariast ja mina olin ainsana eestist. Mõnelt maalt oli lausa samast koolist 2-4 õpetajat.

Teisel päeval 9.mai kohtusime hotelli ootesaalis, seal loeti meid üle ning siis jalutasime kooli. Esmalt tutvustati meile kooli, mis oli väga esinduslik. Selles koolis oli hiljuti tehtud juurdeehitus uue koolimaja näol, mille maksumus oli miljonites eurodes. Uus koolimaja oli ühildatud vanema majaga, mis kõik oli väga korras ja kaasaegselt sisustatud. Õpilastele oli loodud erinevaid kaasaegseid puhkamise võimalusi koos ise toidu valmistamise, telekamängude mängimise võimalusega, lesimisaladega, jõusaaliga, muusikaklassidega selle sõna kõige kaasaegsemas tähenduses. Ei puudunud ka nii öelda „bändiruum“. Kõikjal valitses kord, esemed olid terved ja õpilased käisid vahenditega ümber heaperemehelikult.

Meile tehti selgeks, mis on meie peamine ülesanne sellel koolitusel. Selleks oli osavõtt töötoana teadusfestivalil „SciFest“ 11.05.17-13.05.17 (http://www.scifest.fi/), mis toimus kahe päeva pärast ja oli kolme päevane üritus.

Koolis toimus esmalt tutvumine koolitusel osalejate vahel, seejärel läbi aktiivmeetodite jagunesime gruppideks: füüsikud, keemikud, bioloogid ja algõpetus koos loodusõpetuse ja inimeseõpetusega. Igasse gruppi mahtus mõni bioloog ja geograaf. Mina valisin enda grupiks keemiaõpetajate grupi, kus liikmetena oli 2 itaallast, üks ungarlane, 4 bulgaarlast, 2 portugaallast, 2 rumeenlast ja üks eestlane ehk mina.

Meil tuli enne kursusele tulemist välja mõlda mingid huvitavad katsed õpilastele, mida on võimalik õpilastel endal kätega läbi teha. Selleks olid õpetajad valmistunud.

Teisel päeval pidime omavahel arutades tutvustama neid kaasa võetud ideid ja vahendeid ning jõudma kokkuleppele, mis katseid me teadusfestivalil noortega läbi viime, et oleks atraktiivne nii 1. klassi kui 12.klassi õpilasele. Samuti pidime tegema loetelu vahenditest, mida me kaasa ei võtnud ja mis tuli muretseda kohapeal.

Bulgaarlastel oli kodust kaasa võetud vulkaani mulaaž, mille sisemusse pandi keemia katseseade, et vulkaan purskaks sisemusest tossu, mis saadi äädika ja sooda kokku valamisel. Veel tegime me korrosiooni katset naeltega, kusjuures õpilane pidi ise lihvpaberiga puhastama 3 rauast naela, seejörel asetama ühe vasksulfaadi lahusesse paariks minutiks seisma. Samal ajal kattis õpilane teise naela fooleumi kihiga ja valmistas kolme katseklaasi lahuses lahjast soolhappest, punasest veresoolast ja veest, kusjuures õpilane pidi silma järgi valama enam vähem sama koguse ette antud lahuseid kolme katseklaasi. See tegevus meeldis õpilastele, samuti meeldis naelte puhastamine ja katmine. Seejärel, kui katseklaasid lahustega olid ette valmistatud ja kolmas nael piisavalt seisnud vasksulfaadi lahuses, pidi õpilane täpselt samaaegselt asetama kolm naela ette valmistatud lahusesse. Ka see oli õpilastele põnev, et saada kolm naela täpselt samal ajal pandud katseklaasidesse. Katse hakkas toimuma silmapilkselt, seega toimus koheselt ka vestluse vormis toimunu selgitus ja analüüs. Füüsikud tegid erinevaid katseid, kuid üks silmajäävaim oli katse õhupallidega. Õpilasele anti kaks õhupalli, üks nendest oli alati musta värvi, teise värvus varieerus. Seejörel pandi üks õhupall teise sisse, kord oli must välimine ja teine kord oli mus pall sisemine. Seejärel puhuti õhupallid õhku täis nii, et sisemine õhupall ei olnud vastu välimise palli seina. Täis puhutud õhupallide peale lasti laseriga kiir. Kumb õhupall läheb esimesena katki ja miks laserkiire abil?

Bioloogidel oli huvi pakkuvamad kaks katset. Esimeses lasti neelata vett katsealusel ja siis koheselt pandi kastutusvalmis stetoskoop ning see, kes just jäi vett sai stetoskoobiga kuulata oma keha pinnalt, kuhu vesi just jõudnud on. Algõpetusel oli huvipakkuvam katse nelja erineva meele kasutamisega.

Kolmandal päeval 10.mail kohtusime taas koolis ja püüdsime läbi viia katseid, mida olime otsustanud järgmisel päeval noortega läbi viia. Peale katsetamist peaelõunal läksime koos Joensuu suurde spordihalle „Joensuu Areena“ (http://www.joensuu.fi/joensuu-areena), kuhu viisime kohale vahendid, panime üles töötua ja harjutasime läbiviimist. Samuti tegime kella ajalise päevakava, et mis kell keegi millist katsetust noortega teeb. See viimane oli vajalik selleks, et me saaksime ise samuti tutvuda teiste töötubadega ja harida end ja viia häid ideid enda kooli.

Neljandal päeval 11.mail olime kohal Joensuu Areenal juba varakult ning tegime viimased sättimised katsetuste osas. Algas meie põhiline katsetus iseendaga, sest me olime erinevatest euroopa riikidest erineva inglise keele tasemega erinevate harjumustega õpilastega tegeleda. Põnevus oli kõigil sees. Me pidime arvestama soomlaste tagasihoidlikusega, kuid siiski oskama läheneda nii, et meie eesmärk saaks täidetud: esindada Erasmus projekti ja Joensuu vastavat eduKarjala kooli, mis tegeleb õpirände korraldamisega (https://www.schooleducationgateway.eu/et/pub/latest.htm). Me käisime tutvumas teiste maade väljapanekutega. Oli huvitav, et sellest ütitusest võtsid osa nii Soome erinevate linnade ja koolide esindused kui ka Venemaa, eriti Sankt Peterburi, erinevatest koolidest. Esindatud oli kaks Sankt Peterburi montsessoori pedakoogikat ja waldorfpedagoogikat kasutavat kooli. Me tegime pilte ja osalesime peaaegu kõigis teistes töötubades.

Viiendal päeval 12.mail toimus Joensuu Areenal pikk koolituspäev, mis sarnanes eelmisega, kuid meis oli juba rohkem julgust ja teadmist, mida ja kuidas peame toimina. Õhtul toimus koolituse auks pitsa söömine kõigile osalejatele ja väike pidu, kusjuures ei puudunud ka vein. Inimesed vestlesid oma maa koolidest ja koolisüsteemidest, vaidlesid ja tegid nalja haridussüsteemi kitsaskohtade üle. Samuti räägiti isklikest kogemustest õpetajana, suhtlemisest lapsevanematega ja õpilastega, palkadest, iskilikust elust jne. Hotellis kasutasime õhtul basseini ja sauna.

Kuuendal päeval 13.mail toimus Joensuu Areenal samuti teadusfestival, kuid see päev oli nö poolik päev. Tegevus oli meile teada ja me nautisime seda. Peale seda, kui meie töötuba oli kokku pandud ja koristatud, läksime erinevate gruppidena linna külastama. Mina liitusin poolakatega ja me külastasime mitut Joensuu kirikut. Seejärel suundusime restorani sööma. Pean mainima, et noored alla 35 eluaastat poolakad ei suuda rääkida vene keeles, seega oli meie suhtluskeel taas inglise keel. Samal hommikul toimus laada taoline turg Joensuu jõe ääres, mida me koos külastasime.

Seitsmendal päeval 14.mai toimus kojusõit Eestisse. Otsustasin enne kursusele minekut, et ma lendan otselennuga Tallinnast Joensuusse ja tagasi, vahemaandumisega küll Helsingis. Ma ei pidanud otsima erinevaid transpordi keskuseid, seega ei pidanud ma töisest koolinädalast väsinuna ja ettevalmistuse tuhinas ueks nädalaks veel transpordi lisamuredega tegelema.

Kas ma soovitan seda koolitust teistele? Jah kindlasti. See andis mulle teadmise, et ma sain hakkama täiesti üksi võõral maal võõras keeles nädal aega suheldes. See oli väljakutset pakkuv ja ma teeks seda veelkord ehk olen valmis minema edaspidi uutele koolitustele. Tuleb olla julge, ennast arendada keeleliselt ja pidevalt ainealaselt. Koolitsel sain kontakte õpetajatelt, kes soovivad teha koostööd Gustav Adolfi Gümnaasiumiga (kool, kelle kaudu ma läksin koolitusele) edaspidiste koolituste ja programmide saames.

Olen koolitusega rahul.

Mulle ei meeldinud, et bulgaarlased, kes olid küll väga sõbralikud, keda oli 4 tükki keemikute rühmas, rääkisid vaid omavahel ja vaid bulgaaria keeles ning nad ei kavatsenudki inglise keelt praktiseerida.

Ma oleks tahtnud sellelt koolituselt veel saada võimalust näha reaalseid tunde koolis.

Mida ma sellelt koolituselt sain õpetajana? Loomulikult enesekindlust, julgust minna ja suhelda teiste maade õpetajatega. Teadusfestivalilt sain mitmeid huvitavaid mõtteid, konkreetseid katseid, mida jagan kolleegidega. Nägin, et ei punnitata digivahendite kasutamist seal, kus see pole vajalik., kuid alati toetatakse digivahendite kasutamist, kui selleks peaks mõte ja mõttekus olema.

See kursus avardas silmaringi, näitas, mis on Eesti koolis head ja mis vajaka. Näiteks Soome koolides on õpilased igas vahetunnis õues, ka talvel. Joensuu on väike linn, võrreldav Tartuga. Enamus õpilasi sõidab kooli jalgrattaga, ka talvel, sest siis kasutatakse naastrehve jalgratastel nagu ka teistel mootorsõidukitel. Õpilasi valvatakse õuesoleku ajal. Õpetajatele on loodud väga head töötamise ja ka puhkamise võimalused, seda ka vahetundides. Mingit stressirohket toidu järjekorras seismist söögivahetunnis ei ole õpetajatel.
Soovitan teistelgi minna ja mitte karta. Mitte karta võõrast keelt ja võõraid kolleege.

Tänan selle võimaluse eest osaleda Soomes Joensuus teadusfestivalil ja nimetatud koolitusel.