Koolitusel Malagas

Iga reisi järel on inimene jälle natuke muutunud – inspireeritud galeriides nähtud kunstist või uhketes muuseumides kogetud ajaloolistest jutustustest, inimestest tänaval, keda silmatud läbi kohvikuakende. Võin liialdamata öelda, et Erasmus+ lähetus on aga jätnud veel sügavama jälje, tuletades end meelde uitavates mõtetes ja kohati mõjutades veel tänagi mu otsuseid.

Koolitus koosnes peamiselt praktilistest ülesannetest.

Lähetuse alguses, tutvudes teiste kursusel osalejatega, tabas mind šokk – oma mõtetes olin valmis koolitusel kohtuma vähemalt poolte Euroopa riikide esindajatega, kuid sel korral olid kõik teised osalejad inglased. Vähe sellest! Nad olid pärit ka samast linnast ning oldi tuttavad juba varasemalt. Esimene õhtusöök möödus minu jaoks eriti veidralt, sest taasnägemisrõõmust kantuna jagasid kõik uudiseid, mida eraelulist põnevat vahepeal juhtunud on. Minul jäi üle vaid kuulata inglaste multikategelaslikku aktsenti ja katsuda kiirest kõnest paari tuttavat sõnagi ära tunda. „Vaat siis eestlaste head keeleoskust!“ mõtlesin omaette. Ja ehkki jututeemad nädalase koolituse jooksul muutusid, jäi kõnetempo ja inglaslike (minu jaoks esmakordselt kuuldavate) väljendite kasutus samaks. Siiski avastasin end nädala lõpuks inglastest kolleegidega hommikusöögilauas vestlemas muukeelsetest õpilastest ja nende õpetamisega seotud probleemidele lahendusi otsimas. Tundsin, et lisaks koolitusel omandatud uutele teadmistele sain väga-väga tugeva keelekoolituse (sest õpetajatena olid nad valmis ka mõne väljendi kujunemislugu selgitama). Sellest tulenevalt kasvas ka enesekindlus ja valmidus end võõras keeles väljendada.

Kogu koolitus lühidalt kokkuvõetuna

 Koolituse teemaks oli visuaalse narratiivi loomine ja sellest tulenevalt palus lektor koolitust konspekteerides kirjutada võimalikult vähe ja keskenduda info joonistamisele. Oma kooliajast mäletan, et olin agar vihikuservadesse sodija, kuid kui õpetajatelt pragada sain, katsusin vihikud „korras“ hoida. Nüüd olen veendunud, et pisikesed joonistused vihikutes ei tee midagi halba, ning koolitusi soovitan kindlasti konspekteerida joonistustena. Nii on materjalidest vajalik info kiiresti leitav, lisaks piisab vaid pildi vaatamisest, kui juba meenubki, millest räägiti ja mis olid konkreetse alateema olulisemad mõtted. Kindlasti ei ole loengute illustreerimine pelgalt moeasi – selle taga peitub ka teaduslik mälu aktiveerimise teooria.

"Kuidas ma saabusin koolitusele"

Koolitus oli praktiline, auditoorset loengut oli väga vähe. Kuid siinkohal tooksin välja koolituselt saadud peamised mõtted,mida ise tunnis kasutaksin. Eesti keele tunnis on väga hea kasutada pilte. Kuid enne kui lapsi pildistama saata, tuleks meelde tuletada, et foto puhul tuleb silmas pidada valguse langemist objektiivi tagant. Samuti oleks hea lastele tutvustada sümbolismi – et kõik asjad ei ole alati need, millena nad näivad. Praktilise ülesandena võiksid lapsed näiteks mõelda, kuidas joonistada rahu (millised esmed ja objektid rahusõnumit kannavad). Kuna lapsed mõtlevad erinevalt, siis siin oleks hea vaadata kõigi töid ja arutada, millepärast laps rahu just sellisena kujutas.

Järgmiseks võiks olla õpetajal valitud üks neutraalne pilt ja anda sellele kaks pealkirja. Kõigepealt näidata pilti positiivse pealkirjaga ning arutada, kuidas see pilt koos pealkirjaga mõjub. Seejärelel anda uus pealkiri, millel on negatiivne alatoon ja jälle arutleda.

Siit edasi jõuavadki lapsed ülesande juurde, lavastada ja pildistada ning anda saadud pildile kaks pealkirja. Klassis võiks pärast pilte vaadata ja kõigepealt võiks kaasõpilased pakkuda oma pealkirjad, millele järgnevalt avaldavad autorid oma mõeldud pealkirjad.

Siit edasi võib lapsi suunata vaatama meediat ja uudiste pealkirjade koosmõju piltidega.

Lisaks igapäevastele praktilistele töödele olid meil ka õhtud sisustatud. Saime tuttavaks hispaania kultuuriga. Õhtustasime erinevates söögikohtades ja mängisime orienteerumismänge.

Õpilaste töölaud

Ühe päeva saime veeta kohalikus koolimajas. Kool asus linnast väljas, väikeses rahulikus asulas.

Kahestes gruppides olime ette valmistanud 10-minutilise tegevuse õpilastele ja nii saime ka ise lastega kontakti. Suureks üllatuseks oli, et õpilased oma kohtadelt ei liigu. Meie seda ei teadnud ja kui palusime lastel püsti tõusta ning ringi moodustada, läks uskumatult suureks mürgliks.

Tunni läbiviimine kohalikus koolis. 

Hea on käia teistes koolides ja vaadata, millega kuskil tegeletakse, ammutada uusi ideid või saada kinnitust, et meie koolis on kõik väga heal tasemel. Kuid lisaks Hispaania kooliga tutvumisele sain ka aimu Inglismaa õpetajatest. Näiteks tundus mulle oma Suurbritannia kolleege vaadates, et nemad on võrreldes Eesti õpetajatega klassi ees oluliselt elavamad ja vürtsitavad tundi miimika ja žestidega. Mäletan, kuidas ma vaatasin seda kadedusega ja lubasin ka ise püüda klassi ees elavam olla.

Tunnen rõõmu, et meie koolis aitab õpetajatel Erasmus+ avaldust kirjutada ja tegeleb muu kaasneva paberimajandusega kooli arendusjuht Kerli Koppel. Isegi lennupiletite hankimisega tegeleb tema. Nii jäi mul üle vaid õigel ajal kotid pakkida ja lennukisse astuda. Kuna minu lähetus leidis aset 2015. aastal, just sellel ajal kui Lufthansa streikis ja Estonian Air pankrotistus, siis saatuse tahtel pidin Malagas veetma paar lisapäeva. See oli tegelikult päris mõnus, sest sain linnas veel vaadata mõnd põnevamat vaatamisväärsust ja rannaliival päikese käes oma koolituse konspekti korrastada. Minul juhtus see küll juhuslikult, kuid võimalusel soovitaksin veeta lähetusriigis ühe lisapäeva, seda eriti siis, kui koolitus on väga intensiivne olnud. Nii saab mõtetes korda luua, värskelt läbitud koolitusele kokkuvõtva joone alla tõmmata ja panna paberile kirja konkreetsed tegevused, kuidas hakata uusi teadmisi rakendama. Olles samas keskkonnas, kus niikuinii on mõtted kogu aeg koolitusega haaratud, on põnevad tunni-ideed kergemad tulema. Tagasi Eestis olles tuleb hakata tegelema kõige muuga – kolleegidele muljete rääkimine, eemaloleku tõttu tegemata tööde kuhja kõrvaldamine, ainetundide ettevalmistamine, pereelu korraldamine… Siis ei pruugi koolituse kokkuvõtteks ja mõtisklemiseks enam aegagi jääda.  

Olen väga tänulik, et mulle selline võimalus anti ning soovitan silmaringi avardavat väliskoolitust kõigil proovida. Mina sain pisiku külge ja tean, kuhu ma järgmiseks minna soovin.