Iga
reisi järel on inimene jälle natuke muutunud – inspireeritud galeriides nähtud
kunstist või uhketes muuseumides kogetud ajaloolistest jutustustest, inimestest
tänaval, keda silmatud läbi kohvikuakende. Võin liialdamata öelda, et Erasmus+
lähetus on aga jätnud veel sügavama jälje, tuletades end meelde uitavates
mõtetes ja kohati mõjutades veel tänagi mu otsuseid.
Koolitus koosnes peamiselt praktilistest ülesannetest. |
Lähetuse
alguses, tutvudes teiste kursusel osalejatega, tabas mind šokk – oma mõtetes
olin valmis koolitusel kohtuma vähemalt poolte Euroopa riikide esindajatega, kuid
sel korral olid kõik teised osalejad inglased. Vähe sellest! Nad olid pärit ka
samast linnast ning oldi tuttavad juba varasemalt. Esimene õhtusöök möödus minu
jaoks eriti veidralt, sest taasnägemisrõõmust kantuna jagasid kõik uudiseid,
mida eraelulist põnevat vahepeal juhtunud on. Minul jäi üle vaid kuulata inglaste
multikategelaslikku aktsenti ja katsuda kiirest kõnest paari tuttavat sõnagi
ära tunda. „Vaat siis eestlaste head keeleoskust!“ mõtlesin omaette. Ja ehkki
jututeemad nädalase koolituse jooksul muutusid, jäi kõnetempo ja inglaslike (minu
jaoks esmakordselt kuuldavate) väljendite kasutus samaks. Siiski avastasin end
nädala lõpuks inglastest kolleegidega hommikusöögilauas vestlemas muukeelsetest
õpilastest ja nende õpetamisega seotud probleemidele lahendusi otsimas.
Tundsin, et lisaks koolitusel omandatud uutele teadmistele sain väga-väga
tugeva keelekoolituse (sest õpetajatena olid nad valmis ka mõne väljendi
kujunemislugu selgitama). Sellest tulenevalt kasvas ka enesekindlus ja valmidus
end võõras keeles väljendada.
Kogu koolitus lühidalt kokkuvõetuna |
Koolituse
teemaks oli visuaalse narratiivi loomine ja sellest tulenevalt palus lektor
koolitust konspekteerides kirjutada võimalikult vähe ja keskenduda info joonistamisele.
Oma kooliajast mäletan, et olin agar vihikuservadesse sodija, kuid kui
õpetajatelt pragada sain, katsusin vihikud „korras“ hoida. Nüüd olen veendunud,
et pisikesed joonistused vihikutes ei tee midagi halba, ning koolitusi soovitan
kindlasti konspekteerida joonistustena. Nii on materjalidest vajalik info
kiiresti leitav, lisaks piisab vaid pildi vaatamisest, kui juba meenubki,
millest räägiti ja mis olid konkreetse alateema olulisemad mõtted. Kindlasti ei
ole loengute illustreerimine pelgalt moeasi – selle taga peitub ka teaduslik
mälu aktiveerimise teooria.
"Kuidas ma saabusin koolitusele" |
Koolitus
oli praktiline, auditoorset loengut oli väga vähe. Kuid siinkohal tooksin välja
koolituselt saadud peamised mõtted,mida ise tunnis kasutaksin. Eesti keele
tunnis on väga hea kasutada pilte. Kuid enne kui lapsi pildistama saata, tuleks
meelde tuletada, et foto puhul tuleb silmas pidada valguse langemist objektiivi
tagant. Samuti oleks hea lastele tutvustada sümbolismi – et kõik asjad ei ole
alati need, millena nad näivad. Praktilise ülesandena võiksid lapsed näiteks
mõelda, kuidas joonistada rahu (millised esmed ja objektid rahusõnumit kannavad).
Kuna lapsed mõtlevad erinevalt, siis siin oleks hea vaadata kõigi töid ja
arutada, millepärast laps rahu just sellisena kujutas.
Järgmiseks
võiks olla õpetajal valitud üks neutraalne pilt ja anda sellele kaks pealkirja.
Kõigepealt näidata pilti positiivse pealkirjaga ning arutada, kuidas see pilt
koos pealkirjaga mõjub. Seejärelel anda uus pealkiri, millel on negatiivne
alatoon ja jälle arutleda.
Siit
edasi jõuavadki lapsed ülesande juurde, lavastada ja pildistada ning anda
saadud pildile kaks pealkirja. Klassis võiks pärast pilte vaadata ja kõigepealt
võiks kaasõpilased pakkuda oma pealkirjad, millele järgnevalt avaldavad autorid
oma mõeldud pealkirjad.
Siit
edasi võib lapsi suunata vaatama meediat ja uudiste pealkirjade koosmõju piltidega.
Lisaks
igapäevastele praktilistele töödele olid meil ka õhtud sisustatud. Saime
tuttavaks hispaania kultuuriga. Õhtustasime erinevates söögikohtades ja
mängisime orienteerumismänge.
Õpilaste töölaud |
Ühe
päeva saime veeta kohalikus koolimajas. Kool asus linnast väljas, väikeses
rahulikus asulas.
Kahestes gruppides olime ette valmistanud 10-minutilise tegevuse õpilastele ja nii saime ka ise lastega kontakti. Suureks üllatuseks oli, et õpilased oma kohtadelt ei liigu. Meie seda ei teadnud ja kui palusime lastel püsti tõusta ning ringi moodustada, läks uskumatult suureks mürgliks.
Tunni läbiviimine kohalikus koolis. |
Hea
on käia teistes koolides ja vaadata, millega kuskil tegeletakse, ammutada uusi
ideid või saada kinnitust, et meie koolis on kõik väga heal tasemel. Kuid
lisaks Hispaania kooliga tutvumisele sain ka aimu Inglismaa õpetajatest.
Näiteks tundus mulle oma Suurbritannia kolleege vaadates, et nemad on võrreldes
Eesti õpetajatega klassi ees oluliselt elavamad ja vürtsitavad tundi miimika ja
žestidega. Mäletan, kuidas ma vaatasin seda kadedusega ja lubasin ka ise püüda
klassi ees elavam olla.
Tunnen
rõõmu, et meie koolis aitab õpetajatel Erasmus+ avaldust kirjutada ja tegeleb
muu kaasneva paberimajandusega kooli arendusjuht Kerli Koppel. Isegi
lennupiletite hankimisega tegeleb tema. Nii jäi mul üle vaid õigel ajal kotid
pakkida ja lennukisse astuda. Kuna minu lähetus leidis aset 2015. aastal, just
sellel ajal kui Lufthansa streikis ja Estonian Air pankrotistus, siis saatuse
tahtel pidin Malagas veetma paar lisapäeva. See oli tegelikult päris mõnus,
sest sain linnas veel vaadata mõnd põnevamat vaatamisväärsust ja rannaliival
päikese käes oma koolituse konspekti korrastada. Minul juhtus see küll
juhuslikult, kuid võimalusel soovitaksin veeta lähetusriigis ühe lisapäeva, seda
eriti siis, kui koolitus on väga intensiivne olnud. Nii saab mõtetes korda
luua, värskelt läbitud koolitusele kokkuvõtva joone alla tõmmata ja panna
paberile kirja konkreetsed tegevused, kuidas hakata uusi teadmisi rakendama.
Olles samas keskkonnas, kus niikuinii on mõtted kogu aeg koolitusega haaratud,
on põnevad tunni-ideed kergemad tulema. Tagasi Eestis olles tuleb hakata
tegelema kõige muuga – kolleegidele muljete rääkimine, eemaloleku tõttu
tegemata tööde kuhja kõrvaldamine, ainetundide ettevalmistamine, pereelu
korraldamine… Siis ei pruugi koolituse kokkuvõtteks ja mõtisklemiseks enam
aegagi jääda.
No comments:
Post a Comment